de

del

De la Redacción
Oochel CICY
K'iintsil

Jo', Yucatán
Miércoles 2 ti' agosto, 2017

Aj xak’al xooko’ob ti’ Unidad de Energía Renovable tu jaatsil meyaj sistemas híbridos ti’ Centro de Investigación Científica de Yucatán AC (CICY), táan u meyajtiko’ob jump’éel robot ku béeytal u yantal yáanal ja’, ts’o’okole’ ku tséentikubáaj yéetel sistemas electrónicos de potencia. Le je’ela’ táan u beeta’al tia’al ka bpeeyak u t’u’ulpachtal juntúul kay, pez león, tu jáal ja’ilo’ob Caribe, beey tu ts’áaj k’ajóoltbil Víctor Manuel Ramírez Rivera, aj xak’al xook ti’ Unidad de Energía Renovable ti’ le kúuchilo’.

Tu tsolaj xak’al ku beeta’al ti’ sistemas hibrídos, táaka’an xan aj xak’al xook Gonzalo Carrillo yéetel Luis López, tu’ux ku kaxanta’al u ma’alo’obkúunsa’al u meyaj sistemas de carga, beyxan sistemas de interconexión yéetel tu’ux ku ch’a’ak u muuk’ nu’ukul tia’al ka béeyak u meyaj.

Tu ya’alaj ti’ le xak’al meyaj ku beetiko’, táan u múuch’kíinsik’ its’at yéetel ti’ tecnología tia’al u beeta’al yáax prototipos tu’ux ka yanak u k’a’abéetkunsa’al ba’ax ojéela’an tumen CICY yéetel Unidad de Energía Renovable. Tu ya’alaj xan, táan u jo’olbesik u beeta’al jump’éel robot ku yantal ich ja’ tia’al beyo’ u béeytal u k’ajóolta’al yéetel u ja’atsal u jejeláasil kay león. Robote’, beeta’an yéetel jump’éel micro-frid, wa red eléctrica, tu’ux ku sutulsuut u muuk’ sistemas de generación renovables tak sistemas de almacenamiento yéetel consumo eléctrico.

Aj xak’al xooke’ tu ya’alaje’, yéetel meyaj ku beeta’al ti’ topología de red ku páajtal u yantal jejeláas paakatilo’ob yóok’ol ba’ale’ energíae’ ku p’áatal beey u nooyil tuláakal, le beetik ku xak’alta’al. Beey túuno’, yóok’ol u meyajil potencia, yaan ya’abach talamilo’ob k’a’anan u yutskíinsa’al, tumen submarino ku k’a’abéetkunsik energía tia’al u meyaj, ba’ale’ tia’al le je’elo’ k’a’anan ka yank jump’éel kúuchil tu’ux ku yantal, tia’al beyo’ u yantal tu’ux u líik’sik xan, ba’ale’ ma’ chéen le je’elo’, tumen k’a’anan ka sutulsuutnak yéetel u meyajil sistemas electrónicos de potencia.

U nooyil xaak’alile’, leti’ ka yanak jump’éel nojoch meyaj tia’al u yojéelta’al bix yanik kuxtal yáanal ja’, le beetik táan u yantal múul meyaj yéetel aj xak’al xook Adán Caballero ti’ Unidad de Ciencias del Agua (UCIA), CICY. Tu ka’atúulalo’obe’ táan u yilik’ob ka p’áatak tu beel submarino tia’al u béeytal u xokik kayo’ob ichil u ja’ilo’ob Caribe, yéetel u yáantajil visión artificial.

Yéetel meyaje’, ku tukulta’al je’el u beetik u yantal uláak’ u jejeláasil u beelal, le beetik táan u yantal xan uláak’ múul meyaj yéetel mola’ayo’ob je’el bix UASLP, CIO, ESTIA tu lu’umil Francia, Laboratorio de Sistemas y Robótica Oceánica ti’ Instituto Técnico de Portugal, ichil uláak’o’ob, ts’o’okole’ tu ya’alaj u k’a’ananil u yantal jump’éel robot je’el bix le je’elo’, tumen jump’éel ba’al túumben yéetel ma’ ko’oj u jóok’oli’.