de

del

Paul Antoine Matos
Oochel Valentina Álvarez Borges
K'iintsil

Jo', Yucatán
Martes 4 ti' abril, 2017

Ichil múul meyaj ku beeta’al tumen najilo’ob xook yéetel jala’achil tu noj kaajil Jo’ yéetel Yucatán, táan u bin u mu’uk’ankúunsa’al meyajo’ob ku beeta’al tia’al ka ojéelta’ak ba’ax espectro autista, jump’éel u jela’anil neurodesarrollo, le beetik táan u bin u je’ek’atpajal joolnaj tia’al u k’ajóolta’al, beey tu ya’alaj Oswaldo May May, máax jo’olbesik u múuch’kabil Asociación Yucateca de lucha contra el Autismo y otros Trastornos del Desarrollo (Ayuda).

Ti’ jump’éel k’a’aytaj tsikbal beeta’ab tu kúuchil Ayuda, jtsikbalta’ab walkila’, najilo’ob xook yéetel taatatsilo’obe’ u k’áat u yojéelto’ob uláak’ ba’alo’ob tia’al u na’atiko’ob bix juntúul máak yaan ti’ aspectro autista, tia’al beyo’ u táakbesalo’ob ti’ kaambalil, tu ya’alaj May May.

Tu tsolaj autismoe’, yaan óoxp’éel bix u ja’atsal: tu’ux ku k’a’abéetchajal noj áantaj, tu’ux ma’ jachi’, yéetel tu’ux óoli’ ma’a k’a’abéeti’. Ba’ale’ ti’ Yucatán, ku ya’alik, ma’ yanak u xak’al xookil tia’al ka ojéelta’al jaytúul máak beyo’, kex tumen ichil jo’op’éel ti’ le múuch’kabilo’ob beetik u meyajil [i]Uni2 por el autismo[/i], ku meyajo’ob yéetel 200 u túul paalal. Ku meyaj Ayuda, ba’ale’ beyxan yaan u táakpajalo’ob Ctedi, Kiddos, SOLYLUNA ac, yéetel u múuch’kabil Mondo.

Tu ya’alaj tak bejla’e’, chéen Ayuda ku meyaj yéetel nojoch máak láayli’ táankelemo’obe’; ku kaxanta’al ka kaambanako’ob tia’al u béeytal u meyajo’ob tu paachil k’iin. Beey túun, yaan tak jump’éel nu’ukbesaj ti’ meyaj tia’al u táakbesalo’ob ti’ mola’ayo’ob yano’ob ti’ le kaaja’, yu ya’alaj May.

Adriana Ruz Sahrur, máax chíikbesik Ctedi te’e súutuko’, tu ya’alaje’, asab ya’ab u yu’ubal u yantal autismo, wa ku ke’ete’el ti’ le beyka’aj cáncer yéetel ch’ujuk wiix ku yantal ti’ paalal; ti’ le ts’ook 20 ja’abo’obo’, ts’o’ok u ya’abtal. Tu ja’abilo’ob 90 ku yantal juntúul paal yéetel autismo ichil 2 mil u túul, ku taal u ye’ese’, juntúul ichil 115, tu ya’alaj.

U yantal autismo ti’ máake’ ku taal ti’ ch’i’ibal, ba’ale’ tak bejla’e’ ma’ béeyak u je’ets’el wa yaan jump’éel gen beetik, tu ya’alaj.

Lídice Piña García, ti’ u kúuchil ts’ak yaj Kiddos, tu ya’alaje’, ma’ jump’éelili’ bix u yantal autismo, le beetik k’a’anan áantaj ti’ najilo’ob xook, beyxan tu ya’alaje’, jujump’íitil u bin u ya’abtal u bin u k’a’ayta’al bix u kuxtal paalal yéetel autismo, tia’al u béeytal u na’ata’al bix je’el u páajtal u yáantalo’ob ti’ najilo’ob xook.