de

del

Sasil Sánchez Chan
Oochel Israel Mijares Arroyoo
K'iintsil

Jo', Yucatán
Viernes 16 ti' marzo, 2017

Chil u ki’imak óolal paalale’, beetchaj u tsikbal k’aayil Margarita Robleda tu kúuchil [i]La Jornada Maya[/i] ichil cha’anil Feria Internacional de la Lectura de Yucatán (FIley).
Yéetel u tsikbalil bix u kanik xik’nal x nook’ole’, káaj u súutukil k’aay. Chocho’okil uchik u cha’anta’al, ka’alikil u núuka’al u k’aay tumen paalalo’ob.

U t’aan miis, x t’uut’, muuch, tso’ ichil uláak’o’ob u’uya’ab u juum. Robleda tu ki’imakkúunsaj uchik u káajal u meyaj La Jornada 30 ja’abo’ob paachil, tumen beey uchik u béeytal u yantal La Jornada Maya tu’ux táan u k’aay.

Margaritae’, ts’o’ok u ts’áak k’ajóoltbil 116 u p’éel áanalte’ob ti’ Colombia, Estados Unidos yéetel México. Yaan jayp’éel ti’ le je’elo’obo’, ts’íibta’an xan ich Braille.

Ts’o’ok u much’kíinsik kex 300 na’ato’ob, ba’ale’ tu kaxantaj uláak’ u jejeláas bix je’el u báaxal máak yéetel t’aan tia’al u náaysaj óol. J-a’ala’ab na’ato’ob, yanchaj k’aay, beeta’ab tsikbalo’ob, yanchaj bobokchi’, ichil uláak’ ba’alo’ob.

Tu áanalte’il [i]Rana, rema, rimas[/i], ku t’aan yo’olal bix u yilik x ch’úupalal yéetel ko’olel, tumen ku páajtal u beetiko’ob je’el ba’ax u k’áato’obe’. Beyxan ku kaxantik u k’exik tuukulo’ob je’ets’a’an yo’olal ba’ax ku páajtal u beetik xiib wa ba’ax ma’.

[b]Ku kaxantik u jelbesik u tuukul paalal yéetel u k’aay[/b]

Tia’al u ch’e’enel u yantal corrupción ti’ México, tia’al u béeytal u jelbesa’al k’aak’asba’alo’ob táan u yúuchul ti’ le k’iino’oba’, tia’al ma’ u jaajkúunsa’al ba’ax ku cha’anta’al ti’ televisión, ku k’aay. Beey túuno’, kéen xi’ik Estados Unidos, ku ya’alik ti’ mejen paalal: más libros y abrazos, menos balazos, tia’al u péektsiltik yaabilaj ich kaaj.

Ma’ unaj u ja’atsal máaki’, tuláakalo’one’ jump’éelili’ tu’ux k taal, le beetik k’a’anan u méek’ikubáaj máak mantats’, tu ya’alaj ti’e’ paalalo’ob u’uyike’ ka’alikil tu beetaj u paklan méek’ikuba’ob.

Uchik xan u beeta’al u Máank’inal Ko’olele’, jt’a’an tia’al u tsikbal ti’ Nueva York, ba’ale’ uhcik u bine’, tu búukintaj u yiipil tia’al ka ila’ak tumen je’el máaxak tu’ux u taal yéetel u ch’i’ibalil.

Tu páayt’antaj paalal tia’al u k’áatik ti’ u taatsilo’obe’, ka tu’upuk celularo’ob, ka p’a’atak Facebook, tia’al ka béeyak u tsikbal ichilo’ob, tia’al ka u yaabiltkubáaj máak.