de

del

Fidencio Briceño Chel
K'iintsil


Jo', Yucatán
Miércoles 12 ti' enero, 2017

[i]Joo ajaulel. el reino de Joo, Ichkaantijoo,[/i] jump’éel áanalte’ much’kíinsik u tuukul arqueólogo Ángel Góngora Salas, ba’ale’ chukbesa’an yéetel u tuukul k’ajla’ayil, úuchben wooj, t’aan, ichil uláak’ ba’alo’ob, tia’al ka béeyak u na’ata’al jump’éel túulis tuukul.

Le beetik ti’ le yáax tsikbalo’ob tin beetaj yéetel Ángele’, tin wa’alaj ti’ ma’alo’ob wa ma’ tu p’atik u xak’altik ba’ax yáax ts’íibta’an yo’olal le je’ela’, tumen beyo’ je’el u béeytal u sáasilkunsik jump’éel t’aan ku tukulta’al sáasil yanik: yaan jejeláas t’aano’ob tia’al u k’aaba’intal jump’éel kúuchil je’el u páajtal u na’ata’al beey jump’éel laak wa lu’um. Ti’ le áanalte’a’ jóok’sa’an lajunjaats tu’ux ku xo’okol jejeláas tuukulo’ob yo’olal u k’aaba’ Jo’.

[b]U k’aaba Joo[/b]

To’one’ k tukultike’, u ts’íbil Joo, yáax jóok’ tu ts’íibo’ob Francisco de Montejo, El Adelantado, jump’íit táanil ti’ 1541, uchik u túuxtik u yaal tia’al u ts’ook ts’áakuba u palitsilt Yucatán. Beey túuno’, Diego López de Cogolludo, ku ya’alik ts’íibta’ab Tihoo tumen Montejo.

Ba’ale’ Ángel Góngora ku ya’alike’, yáan ts’íibo’ob j beeta’ab tumen máasewalo’ob tu k’iinilo’ob Colonia je’el bix [i]Crónicas de Chacxulubchen[/i] yéetel [i]Crónicas de Yaxkukul[/i], tu’ux chika’an u ts’íibil Hoo wa Ho, kex tumen táanil ti’e’, ts’íibta’an ti, uchik u k’a’abéetkunsa’al beey preposición, ba’ale’ míin ku asab na’ata’al tia’al u ye’esik tu’ux yaan le wa ba’axo’.

Beey túuno’, óol tu ja’abil 1564, Diego de Landa tu ts’íibtaj Tiho, je’el bix tu beetaj xan Pero García ti’ [i]Relación de Chunhuhub[/i] ti’ u ja’abil 1579, tu’ux láayli’ tu ts’íibtaj Ziho, ba’ale’ tu sáasilkunsaj jump’éelili’ t’aan yéetel Tiho.

Óol tu ja’abil 1564, Diego de Landa tu ts’íibtaj Tiho, je’el bix tu beetaj xan Pero García ti’ [i]Relación de Chunhuhub[/i] ti’ u ja’abil 1579, tu’ux tu ts’íibtaj xan Ziho, ba’ale’ tu sáasilkunsaj jump’éelili’ t’aan yéetel Tiho. Láayli’ te’e ja’abo’ ts’íibta’ab tumen uláak’ máako’ob beey Teho. López de Cogolludo tu ts’íibtaj xan beey Tihoo.

Ya’ab u yúuchben ts’íibil ti’ Jo’ yaan, ba’ale’ láayli’ in tukultik tak bejla’e’, ma’ béeyak u je’ets’el tu’ux u taal wa tu’ux tóop’ u kaajil Jo’, le beetik je’el u chikpajal beey Tiho, T’ho, Ti-ho, Thoo, Too, ba’ale’ unaj ka’ach chéen Jo’. Le beetike’, wa taak u chíimpolta’al Jo’ beey Capital Americana de la Cultura, ma’ jela’an ka k’a’ajsa’ak jump’éel ti’ le noj kaaj tu’ux ku yúuts’benta’al maayáaj miaatsil yéetel tu’ux ku ji’it’il u yóol jejeláas tuukulo’ob ku taaloob ti’ yaanal k’iino’ob yéetel p’aatalo’ob ti’ maayáajo’ob. (Traducción Sasil Sánchez)

_______________________________________
[b]Mérida[/b]

[i]Joo ajaulel. El reino de Joo, Ichkaantijoo[/i], es resultado de un trabajo de investigación muy interesante que no sólo reporta datos sobre un tema, un lugar o un evento. Si bien inicialmente está basado en la visión arqueológica de Ángel Góngora Salas, también está complementado de aportaciones desde la historia, la epigrafía, la lingüística, la antropología, la sociología, la política; es decir, es un trabajo desde una óptica interdisciplinaria que permite entender la aportación del texto desde un contexto global.

A lo largo de 10 capítulos se lee la investigación de lo que se escribió como [i]Tiho, T’ho, Ti-ho, Thoo, Too,[/i] en donde el autor expone los contextos y la información histórica de lo que debió ser solamente [i]Jo’. [/i]

**Fragmento del texto leído por el lingüista Fidencio Briceño Chel en el V Simposio sobre Patrimonio Cultural de Mérida, en la presentación del libro[i] Joo ajaulel. El reino de Joo, Ichkaantijoo,[/i] de Ángel Góngora Salas.