de

del

Juan José Olivares
K'iintsil

Santiago de Chile
Miércoles 15 ti' abril, 2020

Leti’e’ ku tsolike’: u jats’utsil cienciae’ ti’ yaan tumen ts’o’ok u ye’esik to’on u aatomosil k wíinkilal, Yóok’ol Kaab, yéetel tuláakal bs’ax bak’pachtiko’one’, beeta’an tu ts’u’ jump’éel eek’. Ti’ k taali’, ku ya’alik aj xak’al xook, leti’e’ u ts’íitmaj kex 120 u p’éel meyajo’ob yéetel áanalte’ob je’el bix Astronomía contemporánea y Supernovas.

Juntúul máak jach ka’anchajan u xooke’ ku ya’alik: “táan k ilik jela’antak k’iino’ob”.

Leti’e’ kaja’an Chile, ti’ jump’éel tsikbal beeta’ab ti’ telefono yéetele’, tu tsikbaltaj: “ts’o’ok u kuxtatik ukp’éel deekadáas way yóok’ol kaabe’ ba’ale’ mix juntéen in yáax il ba’al je’el bix le táan u yúuchula’”. Táan u t’aan yóok’lal pandemia, le beetike’ ku ya’alik unaj u tukultik máax ba’ax k’a’abéet: yaabilaj, éetajil yéetel láak’inajil, tumen mantats’ “áalkabil k máan, ka’alikil k kaxtik ba’alo’ob mina’an u beelal”.

José María Maza Sancho, juntúul astronomóo sijnáal tu lu’umil Chile’, yéetel jach k’ajóolta’an Latinoamérica, ku ya’alike’ u beeta’al xaak’alilo’obe’ ku meyaj ti’al k kuxtal.