de

del

Sputnik
Oochel Merlin De Tuttle
K'iintsil

Miércoles 1 ti' abril, 2020.
Ciudad de México

Le jejeláas ba’alo’ob táan u yúuchul yéetel u k’oja’anil COVID-19, tu beetaj u tukulta’ale’ yanchaj tumen soots’e’ ku beeta’al ti’al jaantbil tumen u kajnáalilo’ob China, le beetike’ ook saajkil ti’ máak tu yóok’lale’, ka’aj káaj u tóoka’al soots’ ti’ Cajamarca, jump’éel u chan kaajil Perú. Yanchaj kex 300 u túul soots’ tóoka’ab ka’alikil táan ka’ach u wenelo’ob ti’ jump’éel aktúun ti’ u kaajil Culden.

Ba’ale’, Rodrigo Medellín, juntúul aj ka’ansaj ti’ Instituto de Ecología de la Universidad Nacional Autónoma de México (UNAM), tu ya’alaje’ “mina’an mix ba’al beetik ka’aj ch’a’abak saajkil ti’ soots’, chéen tumen ma’ u yojel máak ba’al tu yóok’lale’, ku yúuchul”.

Ti’ jump’éel k’áatchi’ tsikbal tu beetaj yéetel Sputnike’, Medellín, máax jo’olbesik xan Grupo de Especialistas en Murciélagos táaka’an ichil Unión Mundial
para la Conservación (IUCN), tu tsikbaltaje’, ik’elo’obe’ óoli’ je’el tu’uxak yano’obi’ ts’o’okole’ yaane’ uts u ti’al wíinik.