de

del

La Jornada Maya
Oochel Tomada de web
K'iintsil

Lunes 16 ti' marzo, 2020.
Madrid



Úuchben miatsilo’obe’ kuxlajo’ob Mesoaméricae’ tu patjo’oltajo’ob yéetel tu báaxtajo’ob juego de pelota, jump’éel ba’al chikpaj aantes ti’ le yáax tukulta’ano’, tumen ku ya’alale’ chikpaj kex 3 mil 500 ja’abo’ob paachil. Le beetike’ yéetel ba’ax túumben ojéelta’ane’ yaan u yantal u xak’alta’al tuka’atéen ba’ax a’alan ti’ u k’ajla’ayil úuchben kaajo’ob.

Aj xak’al xooko’obe’ ts’o’okili’ u yáax jets’iko’ob ya’abach ja’abo’ob paachile’, úuchben máako’ob kuxlajo’ob Mesoaméricae’ suukchaj u báaxtiko’ob ba’ax k’aaba’inta’ab beey juego de pelota tu kúuchilo’ob beeta’ab jach chéen u ti’al. Tak walkila’ ojéela’an yaan kax 2 mil 300 u p’éelal ichil tuláakal k’áax k’ajóolta’an beey Centroamérica yeeteljayp’eel u kaajilo’o México; beey túuno’ yaan xaak’alo’ob beeta’ane’ ku ya’alik maayaob yéetel aztekaobe’ tu báatajo’ob le ba’ala’.

Beey túuno’, aj xak’al xooko’obe’ tu ts’áajo’ob k’ajóoltbil meyaj tu beetajo’ob ti’ u pik’il ju’unil Science Advances, úuchak u kaxtiko’ob jump’éel úuchben kúuchil tu’ux ku yúuchul báaxal ichil u wiitsilo’ob Oaxaca.