de

del

Ts'íib yéetel oochel AFP
K'iintsil

Miércoles 12 ti' febrero, 2020.
París, Francia.

Te’e’ k’iino’oba’ ts’a’ab ojéeltbile’ kaxta’ab u asab úuchben ch’i’ibal juntúul ba’aba’al úuch ch’éejek wey yóok’ol kaabe’: uláak’ juntúul u jejeláasil tiranosaurio, u láak’ T-Rex, ti’ kaja’an ka’ach ichil u k’áaxilo’ob América del Norte kex 80 millonesil ja’abo’ob paachil. Kaxta’ab tu noj lu’umil Canadá, beey úuchik u ts’a’abal k’ajóoltbil ti’ jump’éel xak’al xook ts’a’ab k’ajóotlbil le lunes máanika’.

Pa’at u k’aaba’ beey [i]El segador de la muerte[/i], ts’o’okole’ ti’ yaan ka’ach tu jach ka’analil ichil ba’alche’ob ku yáax yantal u yo’ocho’ob. Je’el tak u p’isik kex waxakp’éel meetro’ob u chowkail, beey úuchik u chikbesa’al ti’ u pik’il ju’unil [i]Cretaceous Research[/i].

Ti’ nuxi’i ba’alche’e’, [i]Thanatotheristes degrootorume[/i]’, chéen kaxta’an u xéexet’al u pool, kex 80 cm, ts’o’okole’ leti’ u jach úuchbenil ichil u ch’i’ibalil T-Rex k’ajóolta’an ichil América del Norte, beey ts’íibta’an te’e meyaj beeta’ano’. Ba’alche’ kaxata’abe’ kuxlaj kex 79 millonesil ja’abo’ob paachil, ka’alikil T-Rex, asab k’ajóolta’an tumen beeta’ab tak u cha’anil Jurassic Park, tumen Steven Spielberg, kuxlaj kex 66 millonesil ja’abo’ob paachil.

Ichil u táanchúumuk siiglo ts’o’ok u máane’, yáax juntéen u kaxta’al Canadá uláak’ u túumben jejeláasil tiranosaurio. “Chéen jump’íit u jejeláasil tiranosaurios yaan, ba’ale’ ichile le ojéela’an yano’obe’ ya’ab u jejeláasil yaan. Ya’ab jela’antak ba’al yaan ichil tiranosauriob”, beey úuchik u tso’olol tumen Darla Zelenitsky, juntúul ti’ le máaxo’ob múul meyajt xak’al xook. Thanatotheristes degrootorume’ leti’e’ lajun kaxta’an América del Norte.

“Yóok’lal bix u janalo’obe’, le nuxi’ ba’alo’oba’ jach táanil yano’ob ichil ba’alche’ob suuk u yáax janalo’ob”; beey a’alabik tumen u paleontólogail Universidad de Calgary, Canadá.

Segador de la muertee’ jach chika’an tumen u chowak u ni’ yéetel taam, óoli’ je’el u ti’al uláak’ tiranosaurios asab úuchbentak kuxlajo’ob tu noojolil Estados Unidos.

Beyxan yaan u jejeláasil u foormail u pool ichil uláak’o’ob yanchajij, yanchaj ba’al u yil tu’ux baantail kuxlajo’ob, beyxan ma’ xaan wa úuch yóok’lal ba’ax suukchaj u jaantiko’ob.