de

del

Journal of Medical Virology, Reuters, Statista
K'iintsil

Viernes 31 ti' enero, 2020.

- [b]2019-nCoV:[/b] Ti’ t’óop’ ichil u ch’i’ibalil ik’el ts’a’aban u k’aaba’ob tumen wóolistako’ob ts’o’okole’ yaan espículas ku beetiWko’ob u coronail ba’ax bak’pachtik.

- [b]U chíikulal táan u páak’al:[/b] Ku tsa’ayal chokwil, ma’ tu páajtal u cha’ak u yiik’ máak wa talam u beetik. Tu’ux ku jach talamchajale’ je’el u tsa’aysik tak neumonía, insificiencia renal wa tak u kíinsik máak.

- [b]Bix u tsa’ayal:[/b] Yéetel u jach mejen ch’aajalil ba’ax ku p’áatal le ken u ch’a’a u yiik’, je’esinak wa sasak’kaalnak wa máax. Beyxan wa ku ma’achal wa ba’ax tu’ux ts’o’ok u yáax páak’ali’.

- [b]Beyka’aj ku xáantal tu wíinkilal máak tak ken tsa’ayak:[/b] Je’el u máan ichil jump’éel tak kanlajun p’éel k’iino’obe’. Je’el u pa’ak’al ti’ uláak’ máak kex ma’ chikpajak tu wíinkilal máak, beey ts’o’ok u yojéelta’al ti’ xaak’alo’ob.

- [b]Tu’ux u taal:[/b] Pak’be’enil ik’ele’ nup’a’an yéetel kúuchil tu’ux ku ko’onol jejeláas kuxa’an ba’alcheo’ob tu kaajil Wuhan. Ma’ xaan wa úuchik u “ka’axa’ak’pajal” u glicoproteíanail espículoe’ ti’ kaane’ ka páatchaj u máan ti’ wíinik.