de

del

Tsímin k’áax

Sajbe’entsil yanik u ch’éejel ts’o’okole’ pek’ta’an tumen ku jaantik xíiw: Fernando Contreras
Foto: naturalista.mx

Kex tumen tsíimin k’áaxo’obe’ leti’e ba’alche’ob jach táaj yaan tu k’áaxil Reserva de la Biosfera de Calakmul, láayli’ sajbe’entsil yanik u ch’éejel, ba’ale’ u kuxtale’ jach k’a’anan ti’al u yúuchul kuxtal je’el bix unaje’, beey úuchik u ya’alik Fernando Contreras Moreno, u ajmeyajil Selva Maya ichil WWF México, máax u ts’o’oksmaj u ka’anal xookil Ciencias en Ecología.

Tu tsikbaltaje’ NOM-59 ku jets’ik ya’ab taak’in ti’al ba’alche’ob jaantik bak’, tumen ku beetiko’ob u yantal kéet kuxtal ichil k’áaxo’ob kaláanta’an. Ba’ale’ yaan uláak’o’obe’ chéen xíiw ku jaantiko’ob, k’a’anantako’ob ti’al Nicho Ecológico de la Reserva de Calakmul ts’o’okole’ ku p’a’atalo’ob paachil tumen le a’almajt’aana’.

Ku ya’alike’, séentroamerikaano tsíimin k’áax wa dantoe’, je’el bix k’ajóolta’ane’, pata’an u k’aaba’ beey “u jpáaxil k’áax” tumen ya’ab neek’ ku jaantik, ts’o’okole’ kéen u beet ta’e’ ku k’i’itbesik, le beetik ku yantal uláak’ xíiwo’ob te’a ich k’áaxo’. Uts tu yich u t’ubtal ich ja’, ba’ale’ táan u bin u sa’ap’al ja’ tu’ux ku máan. U aalile’ ti’ yaan ichil 100 tak 300 kg, ts’o’okole’ je’el u kuxtal tak 30 ja’abo’obe’. 

Xak'alutskíinsa'an tumen: Sasil Sánchez Chan