de

del

Foto: Rosario Ruiz

U jejeláasil máaxo’ob jo’olbesik máasewal meyajo’ob tu lu’umil Quintana Rooe’, múuch’o’ob ti’ Asamblea Nacional Indígena Plural por la Autonomía (Anipa), tu ya’alajo’obe’ ma’ u k’áato’ob ka ch’a’abak u k’aabao’ob ti’al u náajalchíimpolta’al ajbáaxal kuchnáalo’ob tu k’iinil táan u bin u náats’al yéeytambal, le beetike’, leti’obe’ yaan u ba’atetiko’ob páajtalil yaan ti’al xan u yéeyalo’ob yéetel u táakpajalo’ob ich politikáa. 

Le viernes máaniko’, beeta’ab tu kaajil Playa del Carmen u kaambalxookil Introducción a los Derechos de los Pueblos Indígenas, jts’a’ab tumen u xmáajistraadail Tribunal de Justicia Administrativa de la Ciudad de México, Larissa Ortiz Quintero, yéetel tumen u áabogadoil ti’ máasewal páajtlailo’ob, Jerónimo López Marín. Te’e kaambalo’ táakpaj áaktibiistaob ku meyajo’ob yóok’lal u páajtalil máasewal kaajo’ob ti’ jayp’éel u kaajilo’ob le lu’umo’, je’el bix Solidaridad, Bacalar, Lázaro Cárdenas, José María Morelos yéetel Felipe Carrillo Puerto.

 “Táan u binetik to’on k-ojéeltil máakalmáak u páajtalil máasewal kaajo’ob, beyxan ba’ax yaan yóok’lal u béeytal u táakpajal máasewalo’ob ti’ poliitikáa, ba’ax k’eexilo’ob ts’o’ok u yantal, tumen mix máaxo’ob beetik k jo’olpóopilo’obe’ ma’ u na’at tu beel beyka’aj u nojochil k’eexilo’ob ts’o’ok u beeta’al, ts’o’okole’ walkila’ táan u káajal u k’iinil u péektsilta’al yéeytambal tu’ux, máasewal kaajo’obe’, táan xan k táakpajali’, tumen le je’ela’ táan u bin u káajal, yéetel ba’ax ku taal u k’iine’ leti’ u tse’elel máax ma’ unaj u yantal tu’ux ku ch’a’abal u k’aaba’ máasewal kaaj ti’al u báaxalo’ob ti’ politikáa”, beey úuchik u ya’alik Hermelindo Beh Cituk, máax jo’olbesik Anipa Quintana Roo. 

 

También te puede interesar: No queremos seguir siendo moneda de cambio en elecciones: Anipa

 

Máaxo’ob táakpaje’, tu ya’alajo’obe’, kambalxooko’ob je’el bix le je’ela’, ku je’eik u tuukulo’ob yéetel ku ye’esik ti’obe’ ma’ tu juun yaniko’obi. Xmáajistrada Ortiz Quinteroe’ tu ya’alaj jach táaj k’a’anan u yojéeltik kaaj ba’ax páajtalil yaan ti’, ti’al beyo’ u páajtal u ba’atel yéetel u k’a’abéetkunsik je’el bix unaje’. “U ya’abil áabogaado’ob k jóok’ol ti’ máasewal kaajo’obe’ k kaambal yóok’lal páajtalilo’ob chéen ba’axe’ yaanal u ch’i’ibalil tuukul yaan, jach jump’íit máaxo’ob kanik ba’ax jets’a’an ichil k kaajilo’obi’. 

Lela’ jach k’a’anan tumen kéen ma’achak wa máaxe’, mix táan u ts’a’abal ti’ob juntúul máax ka u beet u k’ext’aanil ka’alikil táan u beeta’al u juuisioil, ts’o’okole’ le je’elo’ jump’éel páajtalil jets’a’an ti’ U Almejenil A’almajt’aan, ts’o’okole’ wa ma’ táan xan u chíimpolta’al bix u miatsil le wa máaxo’, ka’atéen u péech’óolta’al u páajtalilo’obi’”, beey tu ya’alaj Jerónimo López Marín. 

Xak'alutskíinsa'an tumen: Sasil Sánchez Chan