de

del

Foto: Secretaría de Cultura de la CDMX

Elena Poniatowska

Ichil u yáax k’iinilo’ob enero ti’ u ja’abil 1994, subcomandante Marcose’ tu yilaj u yéemel Blanche Petrich yóok’ol u tsíimin, ich chiapanecoil k’áax. Leti’e’ yáax ko’olel máax k’áatchi’tsikbalnaj yéetel. Blanchee’ chíimpolta’anili’ úuchik u ts’íib yóok’lal yáax talamil yanchaj úuchik yantal u jóok’ol máasewalo’ob ti’ u lu’umil Guatemala béeychaj u kuxtalo’ob ti’ kiinsajtámbal úuch tu k’iinil u beetik u jala’achil Romeo Lucas García yéetel Ríos Mont. Guatemaltecoilo’obe’ p’áato’ob Chiapas ti’al ma’ u sa’atal u ch’i’ibalo’obi’. Beyxan Blanchee’ ts’o’okili’ u meyajtik k’a’anan ts’íibo’ob yóok’lal u jala’achil México yéetel Guatemala, úuchik u jets’a’al u suut máasewal máako’ob tu lu’umilo’obi’, leti’e’ tu ts’íibtaj talamilo’ob máansa’ab tumen kaaj ti’al u suut.

 

También te puede interesar: 'El papel puede desaparecer, mas no las viejas buenas prácticas del periodismo'

 

Beyxan, Blanchee’ leti’e’ máax k’áatchi’tsikbalnaj yéetel obiispóo Samuel Ruiz, ts’o’okole’ in líik’smaj tu beel ts’íib tu beetaj yóok’lal Haití, tumen chika’an bix úuchik u na’atik kaaj p’ata’an chéen beyo’. Walkila’, Blanche Petriche’ 68 u ja’abil, ts’o’okole’ láayli’ u píitjo’oltik je’el ba’axak ka úuchuk ti’al u xak’alts’íibtik talamilo’ob ku yantal Centroamérica yéetel México. U luk’sik u saajakil, u p’atik tséelik sa’ajbentsil ba’alo’obe’, leti’ ba’ax ts’áak u yóol u kuxtal.  

 

–Blanche, ba’ax u ti’al u pakta’al beey u jach táaj k’a’a’an xts’íibil k’ajla’ay yaan América Latina 

- Teen ka’ache’ taak ka’ach in meyajtik klaasikáa ts’íib, ba’ale’ ma’ tin xokaj séekundariai’, chéen high school, le beetik ma’ páatchaj in xook Universidad Nacional Autónoma de México, ka yanchaj in wokol Escuela de Periodismo Carlos Septién García. Ti’ tin wilaj u ts’íibta’al péektsilo’obe’ jump’éel ba’al jach taak in beetik. K’éex bixen, tumen ka’ache’ chéen tin junnal kin máan, ba’ale’ káaj in wilik tuláakal ba’ax ku yúuchul tin bak’pachil. Suukchaj in xokik pik’il ju’uno’ob.

 

–Suuka’anile’, ajts’íib péektsilo’ob yéetel ajts’íibo’obe’ ku suutulo’ob Estados Unidos, ba’ale’ teche’ ta yéeyaj Centroamérica. 

– Míin ti’ yanchaj u noj k’eexil ichil máaxo’ob ku bin k líik’il te’e ja’abo’obe’. To’one’ péeksa’ab k-óol tumen Centroamérica yéetel ba’atel ku yúuchul ka’achij: nicaragüenseil, guatemaltecail, salvadoreñail. Te’elo’ ya’ab ba’al tána u k’éexeli’, le beetik súut k-ich tak te’elo’. Beyxan yanchaj ba’al u yil yéetel máax ajts’íib péektsilo’ob yéetel múul meyajnajeni’.

 

– Ma’ wáaj súut  a wich te’e xamano’, je’el bix u jeelo’obo’  

“U yóol in meyaje’, jéets’ yéetel u múuch’il ajts’íib péektsilo’ob yéetel meyajnajen. Estados Unidose’ jach ya’ab ba’al xan ku ye’esik, k’a’anan tumen ya’ab tu’ux ku yantal ti’al u yúuchul ts’íib, ba’ale’ míin to’one’ k-ilik yéetel latinoamericanail paakat, le beetike’, jela’an bix k na’atik le lu’umo’.  

 

U líik’il u muuk’ Zapatista kaaj

–Jach utsil binik teen tumen jach tu káajbalile’, La Jornada, ku jach t’u’ulpachtik ba’ax ku yúuchul tu xuulilo’ob lu’um te’e noojolo’. Beyxan ku jach ilik ba’ax ku yúuchul yéetel u péek máak tak táanxelil kaajo’ob yéetel guatemaltecoilo’ob ku wulabta’al Chiapas… Jach táaj utsil meyaj, le beetik káaj in ts’íib, in k’áatchi’, in xaak’al tu yóok’lal. Beey úuchik u bin u káajal chiaoanecoil lu’um.

– Yáax teech k’áatchi’tsikbalnaech yéetel subcomandante Marcos, beyxan yéetel Ramona, la comandante.

– Tsikbale’ tin beetaj yéetel Elio Henríquez. K’áatchi’tsikbale’ tu beetaj t-éetel, yéetel jch’a’a oochel Antonio Turok. Kin tukultik tu beetaj yóok’lal bix u na’atal u meyaj La Jornada, yóok’lal bix úuchik u ch’a’anukta’al tumen ka’aj líik’ u muuk’il zapatistao’ob. Beey úuchik in túuxta’al in beet tumen Carlos Payán yéetel Carmen Lira. Comandante Ramona leti’e’ máax yaan yóok’ol subcomandante, chéen leti’ beetik u kóomandanteil Comité Clandestino Indígena Revolucionario. Leti’e’ ku paktiken yéetel u mejen icho’ob, ts’o’okole’ tajan ya’ab ba’al ku ya’alikten beyo’, le beetike’ tin k’áataj tsikbal jumpáayil yéetel. Óol talamchajij tumen leti’e’ ma’atech u t’anik káastelan, mix ten kin t’anik tzotzil. Juntúul xch’úupal áanto’on ti’al u beetik u sutt’aanil. Tsikbal tin beetaje’ tu chíikbesaj teen u muuk’il jump’éel kaaj táan u líik’sik u muuk’ tu táan sisteemáa.

 

Ba’ax ku taal u k’iin yéetel u ts’íibta’al péektsilo’ob

Blanchee’ ku tukultik u ts’íibta’al péektsilo’obe’, je’el tu’uxak ka beeta’ak, ti’ Internet ti’ uláak’ kúuchilo’ob, ti’ máaben cha’ane’, óoli’ ma’ keet u xíimbali’. Je’el tu’uxak ka beeta’ake’ k’a’anan u no’oja’an beeta’al. U ka’anal ba’ax úuch jets’a’ak ti’al u ts’íibta’al péektsilo’obe’ leti’ u k’a’ananil, tumen leti’ p’aatal beey u no’ojanil ti’al u yúuchul meyaj. Ku páajtal u yúuchul ts’íib, kex ma’ táan u ts’a’abal ti’ ju’uni’, ba’ale’ ma’ táan u páajtal u xu’ulul u yúuchul xaak’al yéetel ts’íib. 

Xak'alutskíinsa'an tumen: Sasil Sánchez Chan