de

del

SCJN ku éejentik ampaaro’ob yanchaj úuchik u tse’elel u a’almajt’aanil u tse’elel paalal

SCJN admite amparos tras desechar despenalización del aborto en QRoo
Foto: Notimex

Chéen ichil u yóoxp’éel yáax  winalo’ob u ja’abil 2021 tu lu’umil Quintana Rooe’, ojéelta’ab yanchaj sáansamale’, maanal 100 u p’éel ko’olel ku loobilta’ali’. 

Ichil ba’ax u yojel yéetel u much’maj Banco Estatal de Datos e Información yóok’lal Loobilaj ku beeta’al yóok’ol u Ko’olelilo’ob Quintana Roo (Baesavim), ila’abe’ u lu’umil Quintana Rooe’ ti’ p’áatal tu yóox kúuchil, ichil tuláakal u noj lu’umil México, tu’ux asab ya’ab u loobilta’al ko’olel. 

Ichil ba’ax much’a’an ti’ Baesavim tu yóok’lal jayp’éel “tsolxookil beeta’ab ti’ mola’ayo’obe’”, ichil u yóoxp’éel yáax winalo’ob ti’ u ja’abil 2021e’, yanchaj nueve mil 169 u túul ko’olel loobilta’ab, u ya’abile’ ti’ xoka’ab tumen Secretaría de Seguridad Pública (SSP), Fiscalía General de Justicia (FGJ) yéetel Instituto Quintanarroense de la Mujer (IQM). Lik’ul u ja’abil 2013 tak walkila’, u xookile’ k’ucha’an tak 70 mil 296.

 

También te puede interesar: SCJN admite amparos tras desechar despenalización del aborto en QRoo

 

Yóok’lal u xook loobilajil ku beeta’al ti’ ko’olel tu lu’umil Méxicoe’, Quintana Rooe’ ti’ p’aatal tu yóox kúuchil ichil le uláak’o’obo’, tumen yaan 67 mil 54 u túul ti’ le jatsk’iino’oba’, ts’o’okole’ láayli’ xan u jach chíikpajal yóok’lal kóol xikin beeta’an ti’al u kaláanta’al ko’olel, tumen jets’a’ab unaj kaláanta’an ocho mil 693. 

Ichil u óoxp’éel yáax winalo’ob ti’ u ja’abil 2021e’, Quintana Rooe’ ti’ p’áat tu yáax kúuchil ichil lu’umo’ob tu’ux ku beeta’al u káapturail tsolxooko’ob, ts’o’okole’ p’áat tu yóok’ol Jalisco yéetel Nuevo León; ts’o’okole’, ti’ p’aatal tu ka’a kúuchil ichil lu’umo’ob tu’ux ku registráarta’al u kaláanta’al ko’olel, tumen yanchaj 804, ti’ p’aatal yáanal u lu’umil Jalisco, tu’ux yanchaj cuatro mil 311 u p’éelal, tumen tu lu’umil Quintana Rooe’ jach táaj meyajnaj mola’ayo’ob tumen jach tu k’iinil úuchik u k’a’abéetchajale’ tu séeb beetaj u meyajo’ob ichil 24 tak 72 horas, lik’ul u súutukil úuchik u je’ets’el tumen u fiiscalil Ministerio Públicoe’ unaj u beeta’al le wa ba’ax meyajilo’. 

Ti’ le nueve mil 169 u p’éel, loolbilaj beeta’ab ti’ u tuukul ko’olelo’obe’, tumen xoka’ab yanchaj cinco mil 891 u túulal; ts’o’okole’ cuatro mil 621 leti’e loox wa jaats’o’; beyxan tres mil 44 yóok’lal ba’alo’ob yaan u yil yéetel taak’in. Chéen jump’éel tak pool je’el u beetik u múuch’ul tu yóoxp’éel loobilajil.  

Loobilaj yanchaj ti’ méek’tankaajo’ob

Tu kaajil Benito Juárez leti’e tu’ux yanchaj u jach ya’abil xookil, tumen náak tak cinco mil 886; ts’o’okole’ ti’ yanchaj Othón P. Blanco tu’ux náak tres mil 317; Solidaridade’, tu much’aj mil 519 yéetel u yalabilo’, ti’ úuch ti’ le uláak’ méekt’ankaajo’obo’ Sábados yéetel domingose’, ichil u súutukil seis tu taal u yáak’abtal tak las 3 tu taal u sáastale’, ila’abe’ leti’e kéen seen úuchuk ba’al. 

Tsolxookile’ ku ya’alik tu’ux baantail yanchaj u ya’ab t’aan tu yóok’lal, tumen ti’ j-úuch tu xamanil le méek’tankajo’.Óoxp’éel Supermanzanas much’ik maanal ti’ mil u p’éelal, ti’al u ts’ook chíikpajal beya: SM 259 yaan ti’ 443 u p’éel takpool; 260e’ yaan ti’ 304 yéetel 251 yaan ti’ 281; ba’ale’ le xookilo’oba’ ku chíikbesiko’ob ema’an 3 por siiento, wa ku ke’etel láayli’ yéetel le k’iino’oba’ chéen ba’axe’ ti’ u ja’abil 2020.

Tu méek’tankaajil Solidaridade’, tu múuch’kajtalilo’ob Luis Donaldo Colosio, Villas del Sol 1 beyxan 2 yéetel Pescadorese’, leti’e tu’ux asab úuch t’aan tu yóok’lal; ka’alikil ti’ Othón P. Blancoe’ u múuch’kajtalilo’ob Caribe, Adolfo López Mateos yéetel Solidaridad leti’e tu’ux asab yanchaj t’aani’. Te’e ts’ooka’, láayli’ xan éem u xookil tu yóok’lal u seis por siientoil wa ku ke’etel yéetel u ja’abil 2020.  

Xak'alutskíinsa'an tumen: Sasil Sánchez Chan