de

del

Kitam

Juntúul u kajnáalil k’áax sajbe’entsil yanik
Foto: Christoph Moning

Kitame’, Pecari tajacu, juntúul ba’alche’ sajbe’entsil yanik u ch’éejel tumen mantats’ u yeelel tu’ux kaja’an, ku máan ts’onbil wa ku k’askúunta’al tu’ux ku yantal tumen ku beeta’al najo’obi’.

 

También te puede interesar: Pecarí, un habitante de la selva amenazado

 

Gonzalo Merediz Alonso, máax jo’olbesik u múuch’kabil Amigos de Sian Ka’an, tu tsolaj ti’ le péetlu’uma’ yaan ka’ap’éel u jejeláasil: de collar (Dicotyles tajacu) yéetel de labios blancos (Tayassu pecari). U ts’ooka’ leti’e’ ts’o’ok u jach p’íittalo’obo’. Suuk u múuch’ yantalo’ob, je’el u yantal tak 300 u túul ichil jumúuch’ile’.

Suuk u yila’alo’ob Sian Ka’an, Quintana Roo; Calakmul, Kaanpech yéetel Balankanché, Yucatán, tumen k’áaxo’ob kaláanta’an, wa ma’e’, bejla’a’ ts’o’ok u ch’éejelo’ob xane’. Ti’ le ba’alche’a’ ku yantal u sakil, óoli’ beey u me’exe’ wa ma’e’ tu bak’pachil u chi’. Je’el u ka’antal tak 55 cm, yéetel u chowakile’ ku yantal ichil 90 tak 139 cm. Juntúul ts’o’ok u chan xuultale’ ku aaltal ichil 25 tak 40 kilos.

Xak'alutskíinsa'an tumen: Sasil Sánchez Chan