de

del

Ya'ax tóolok

Ba'abal ku yáantaj ti'al u ch'éejsa'al ik'elo'ob
Foto: Diana Fuentes

Le ya’ax ba’alche’a’ suuk u yantal ti’ péetlu’umilo’ob Kaanpech, Yucatán yéetel Quintana Roo, ba’ale’ yaan uláak’ u lu’umilo’ob México tu’ux ku yila’ali’, yéetel uláak’ táanxelilo’ob, je’el bix Belice; ojéela’ane’ ku yantaj ti’al u chan ch’éejsik ik’elo’ob ku yantal. 

Óoli’ je’el tu’uxa’ak ka yanak k’áax ku yila’al, tak tu bak’pachilo’ob kaaj.Ichil ba’ax a’ala’ab tumen Luis Fernando Díaz Gamboa, máax jo’olbesik Red para la Conservación de los Anfibios y Reptiles de Yucatán (RCARY), ti’ le ba’alche’a’ chika’an u t’o’olil tu paach u pool, ts’o’okole’ óoli’ beey lo’olomil yanik ti’. 

Le beetik kéen ila’ak tumen paalale’, ku yóota’al chukbil tumen u k’áato’ob u biinso’ob tu yotocho’ob, ba’ale’ sajbe’entsil u ti’alo’ob tumen ku náachkunsa’alo’ob ti’ tu’ux unaj u yantalo’obi’. Ya’ax tóoloke’ tuuk u jaantik mejen ik’elo’ob; ti’ jump’éel áak’abe’ je’el tak u jaantik 50 u túul mejen ba’ale’. 

U k’ab yéetel u yooke’ chowaktak yéetel bek’echtak; u yoot’ele’ séeba’an je’el jáanjan k’exik u boonil ya’ax ti’al u p’áatal káafe. Walkila’, le ba’alche’a’, jatsa’an beey chi’ichnak u yila’al yanik u ch’éejel, le beetik jets’a’ab u kaláanta’an yéetel Norma Oficial Mexicana (NOM)-059.