de

del

U yéeytambalil u ja’abil 2021 tu petenil Yucatán

Ichil u xanil u je’ebel kúuchilo’ob yéetel x wo’okinilo’obe’ úuch yéeytambal Yucatán
Foto: Rodrigo Díaz Guzmán

Kex yanchaj jump’íit x wo’okinil yéetel xanchaj u je’ebel u kúuchilo’obe’, béeychaj u káajal u yéeytambalil 2021 tu lu’umil Yucatán. Ichil u ya’abil le kúuchilo’ob j ts’a’ab meyaj te’e péetlu’umila’, ya’ab ti’ le máax kun meyaj ka’ach ti’al u belbesta’al ajyéeyajo’obe’ ma’ k’ucho’obi’, le beetik ma’ xan béeychaj u séeb je’ebel le kúuchilo’obo’. Kex beyo’, úuch yéeytambal.

Ichil ba’ax j ts’a’ab k’ajóoltbil tumen Instituto Electoral y de Participación Ciudadana de Yucatán (Iepac), tak láas 8:30 tu ja’atskab k’iinil domingoe’, táanili’ u meyaj tu beel 426 u p’éel tu’uk’il yéeyaj ti’ le 2 mil 816 yano’obo’, ti’ uláak’ tsoolmeyajil tu beetaj láas 11:00e’, tu ya’alaje’ ts’o’ok u náakal 2 mil 64 le táan u meyajo’obo’; 752 u p’éelale’ ma’ ojéela’an bix yaniko’obi’.

Ti’ jump’éel kúuchil yanchaj Jo’, tu najil xook Juan C. Cano y Canoe’, yéeytambale’ káaj ts’o’okili’ u máan le láas 9o’. Le j ts’a’ab tu najil xook Antonio Bustillos Carrillo, tu baantail Polígono 108e’, kajnáalo’obe’ tu yotajo’ob okol le bix kun páajtale’, tumen maanal jump’éel oora tu páa’tajo’ob tu chokolil le k’iino’.

Je’el bix tu kaajil Dzoncauiche’, kajnáalo’obe’ tu takpoltajo’ob junmúuch’ máako’ob táan bin u kóolik “táanxel kajil máako’ob” ti’al u yéeyajo’ob te’elo’. Ka’aj j ts’a’ab k’ajóotlbil bix yanik ba’al chúumuk k’iine’, Iepace’ tu ts’áaj k’áajóoltbile’, yóok’lal x wo’okinilo’ob yanchaj Kanasín yéetel Xocchele’ yanchaj u jóok’sa’al u múuch’ meyajil máak, jo’olbesa’ab tumen jkóonsejeroo’ Roberto Ruz, máaxo’ob chíikbesik almejen múuch’kabilo’ob yéetel oficialía electoral Lizbeth Casares, ti’al u ts’aatáanta’al ba’ax ku yúuchul. Beyxan tu méek’tankaajil Dzilam Gonzáleze’, yanchaj u yoksikubáaj Guardia Nacional ti’al u kaláantik ma’ u ma’anal yéeyajo’ob.


Yanchaj k’aasil ba’al úuch Cancún yéetel Tulum tu k’iinil yéeyajil, tu lu’umil Q. Roo

Ti’ yéeytambal úuch tu lu’umil Quintana Rooe’, yaan tu’ux yanchaj tak u ts’oonil, naats’ ti’ jump’éel u kúuchil j ts’a’ab supermanzana 518 ti’ u noj kaajil Cancún, beyxan óota’ab tóokbil uláak’ jump’éel u kúuchilj tu kaajil Tulum, tu’ux tak ka tu chukaj láas 6 tu taal u chíinil k’iine’, ma’ ojéela’an wa yaan k’aak’as x wo’okinil ka’achij.

Te’e k’iina’ yanchaj máax ma’ táakpaj ti’ le meyaj k’ubéenta’an ka’ach ti’al u kaláanta’al le kúuchil yéeyajo’obo’, beyxan ya’ab tu’ux xanchaj u je’ebelo’obi’; tak ka tu chukaj las 15:15 ti’ u chíinil k’iine’, leti’ ka’aj a’ala’ab tumen Instituto Electoral ti’ le péetlu’umilo’, chúukpaj u meyaj u 100% kúuchilo’ob jets’a’ab ti’al u bin máak yéeyaj. 

Beyxan, tu ts’ooke’, yanchaj jo’op’éel éespesiaal kúuchilo’ob yéeyaj: Playa del Carmen, Chetumal, ka’ap’éel tu kaajil Cancún yéetel jump’éele’ Puerto Morelos. Ti’al tuláakala Quintana Rooe’ yanchaj dos mil 278 u p’éel kúuchilo’ob yéeyaj. 

P’el máanik láas 16:00 tu taal u chíinil k’iine’, ojéelta’abe’ yanchaj máax ts’oonaj tu kúuchil j ts’a’ab Colegio de Estudios Científicos y Tecnológicos de Quintana Roo (Cecyte), ti’ p’aatal supermanzana 518, le beetik ya’abach máak sajakchajij. K’a’abéetchaj u táakpajal ajkanan kaajo’ob ti’al u ts’aatáanta’al.

Ma’ ya’ab u bin ti’al u k’a’alal kúuchilo’ob yéeyaje’, ka’aj k’uch kex 20 u túul máako’ob ti’al u wekik gáasolináa ti’al u tóoka’al u ju’unilo’ob kúuchil 924, j ts’a’ab tu najil xook Gregorio Pérez Cauich ti’ u kaajil Tulum, te’el xano’ yanchaj u táakpajal u aj kanan kaajil Quintana Roo. 

Ti’ xíimbalil beeta’ab Playa del Carmene’, ila’abe’ yanchaj ya’ab máak táakpaj ti’ éespesial kúuchil j ts’a’ab tu ADO, ba’ale’ máaxo’ob bine’ tu tu’ubsajo’ob u chan náachtalo’ob ti’ uláak’ máako’ob, tumen jach múuch’o’ob. Tu kaajil Tulume’, béeychaj u meyaj tuláakal u 67 u p’éel u kúuchilo’ob j ts’a’ab ti’al yéeyaje’ tak las 10:30 ja’atskab k’iin.


U jach nojoch talamil Kaanpeche’, leti’ u je’ebel u kúuchilo’ob yéeyaj

Kex yanchaj xan x wo’okinilo’ob yéetel tuusil péeksaj óol, úuchik u yantal máax t’aanaj 911e’, chéen jump’éel ba’ax k’askúuns yéeytambal úuch tu lu’umil Kaanpech, tumen loobilta’ab juntúul máak, ts’o’okole’ mix máak macha’ab tu yóok’lal, tu múuch’kajtalil Colonial Campeche. Ti’ le úuláak’ ba’ax j ts’a’ab k’ajóoltbil ti’ le k’iina’, a’alabe’ ma’ yanchaj jach nojoch talamo’obi’; yanchaj takpoolo’ob beeta’ab tumen ila’abe’ yaan tu’ux táan u ma’anal yéeyajo’ob, ba’ale’ le je’elo’ ma’ séeb ts’aatáanta’abi’.

Tu súutukil táan u náats’al u k’a’alal kúuchilo’obe’, yéetel yóok’lal k’áatchi’ beeta’ab ti’ máaxo’ob táakpaj ti’ yéeytambal, tumen mola’ayo’ob meyajtik le xookilo’oba’, je’el bix Massive Caller, El Economista, El Financiero, ichil uláak’o’obe’, a’alabe’ le óoxp’éel aj báaxal kuchnáalo’ob ka’anal yaniko’obe’ tu jáanjan k’a’aytaj u náajalo’ob ti’ le yéeytambala’.  

Kex tumen ma’ jeets’el jaytéen úuchik u yantal u táakpajal Policía Estatal Preventiva (PEP) ti’ múul meyaj tu beetaj yéetel Guardia Nacional (GN), tu’ux táakpaj mil 600 u túul u aj kanan kaajilo’ob le lu’umo’, a’alabe’ yanchaj u táakpajalo’ob kex 50 u téenal, tumen yanchaj tu’ux úuch ba’atel wa yanchaj ba’ax ma’ patal beeta’abik ti’ le yéeytambalo’.  

Yóok’lal ba’ax k’a’ayta’ab tumen INEe’, ojéelta’abe’ ma’ tuláakal kúuchilo’ob yéeyajil meyajnajij, tumen unaj ka’ach u je’ebel mil 190 u p’éelal ti’ tuláakal Kaanpech.

Ti’ kaajo’ob je’el bix Champotóne’, yanchaj kúuchilo’ob jach tu yoorail úuchik u ts’o’okol u meyajo’obi’, tumen ma’ ya’ab máak ts’a’aban u k’aaba’ te’e tsoolil táakpajo’, mix u chúumukil yanchajij. Yaan tu’uxe’, unaj ka’ach u táakpajal kex 750 u túul máak, ba’ale’ chéen ichil 270 yéetel 300 máak bini’. 

Tu múuch’kajtalil Colonial Campeche yanchaj juntúul máak loobilta’abij, ba’ale’ kex beyo’ láayli’ táakpaj máak te’e yéeytambalo’; jo’otéen úuchik u yúuchul ts’oon, mix máak ma’achij yéetel juntúul máak úuch loob ti’.

 

También te puede interesar: 

-PREP Quintana Roo: Así va el conteo rápido al último corte

-PREP Campeche: Así va el conteo rápido al último corte

-PREP Yucatán: Así va el conteo rápido al último corte

-PREP: Así va el conteo rápido para diputaciones federales


Xak'alutskíinsa'an tumen: Sasil Sánchez Chan