de

del

Foto: Europa Press

Armando G. Tejeda

Ka tu chukaj las 6:10 tu taal u yáak’abtal -ti’ europail k’iine’- Escuadrón 421e’, tu’ux táaka’an junmúuch’ zapatistail máako’obe’, béeychaj u pe’echabtik lu’um tuka’atéen, úuchik u luk’ul México ti’al u k’uchul tak Europa. K’ucho’ob tu jáal ja’il Vigo, jump’éel k’a’anan k’áak’náab ti’ u lu’umil Galicia, tu’ux k’ama’abo’ob yéetel paax suuk u yu’ubaal te’elo’, paxa’an yéetel gaitas, flautas beyxan panderos, ka’alikil u papaxk’a’abtalo’ob yéetel u ki’iki’ yawta’al “¡Zapatae’ kuxa’an, láayli’ u yúuchul ba’atele’”.  

Zapatistaobe’ k’ucho’ob ti’ gayegail jáal ja’ le 20 ti’ junio máaniko’, óoli’ ka tu chukaj láas 4 tu taal u chíinil k’iin, ba’ale’ ma’ páatchaj u yéemelo’ob te’e cheemo’ tumen ma’ ts’o’okpsaj ba’al unaj tsoolol ti’al u béeytal u beetiko’ob, je’el bix u beetiko’ob uláak’ prueebas ti’al u ye’esiko’obe’, mix juntúul ichilo’ob tsaayal ti’ Covid-19i’, ba’al ka’aj ts’o’oke’ u Guardia Civil u lu’umil Españae’ -máax kaláantik u yokol wa u jóok’ol máak ich k’áak’náab te’elo’- tu yilaje’ tuláakal ju’un ku biinsiko’obe’ chuka’an je’el bix k’áatabik ti’ob.

 

También te puede interesar: Delegación zapatista toca tierra firme en Galicia

 

Ka’aj éemo’ob Playa de Carrile’, k’ama’abo’ob tumen ya’abach máako’ob táakmuk’tik zapatista tuukul te’e lu’umo’, beyxan tumen uláak’ zapatista múuch’kabilo’ob yaan yóok’ol kaab, ba’ale’ u ya’abil le yanchajo’obo’ leti’e’ gallegailo’obo’, vascoilo’obo’ yéetel madrileñailo’ob k’ucho’ob tak u k’áak’nabil Vigo ti’al u te’eskuntiko’ob yéetel u táak’muk’tiko’ob xíimbal meyaj kéen u beeto’ob. Ba’ale’ yanchaj uláak’ máako’ob kóojo’ob te’elo’, ba’ale’ ti’ u taalo’ob Suiza, Alemania, Italia, Reino Unido, Grecia yéetel Irán. Zapatistail múuch’e’ yaan u p’áatal jayp’éel k’iino’ob Galicia ti’al u chan ch’a’ak u yóolo’ob ti’ jayp’éel k’iino’ob táan u máano’ob ich ja’, yéetel xan ti’al u líik’siko’ob tuláakal ba’ax k’a’abéet ti’al meyaj kéen u beeto’ob ti’ le winalo’ob ku taala’.  

U tuukulil xíimbal meyaje’, leti’ u k’uchulo’ob tak ti’ 30 u p’éel u nojlu’umilo’ob Europa. Ti’ le múuch’ila’ táakpaja’an kantúul ko’olel (Lupita, Carolina, Ximena yéetel Yuli), ka’atúul xiib (Bernal yéetel Darío) yéetel uláak’ juntúul wíinik ma’ táaka’an ti’ le ka’ap’éel jatsilo’oba’ (Marijose), máax ku t’a’anal beey “otroa”. Ti’ le p’isk’iinilo’ob ku taala’, yaan u k’uchul te’elo’, uláak’ zapatistail máako’ob yaan u luk’ulo’ob México ti’ péepen k’áak’.  

Ka’aj ts’o’ok u k’uchulo’obe’, zapatistaobe’ biinsa’abo’ob ti’ jump’éel kúuchil je’ets’ ti’al u páajtal u yáax t’aano’ob tu táan kaaj. Ka’alikile’, máaxo’ob u’uyike’ táan u yawatiko’ob “EZLN” yéetel “Zapatae’ kuxa’an”. Úuchik u t’aan zapatistaobe’ tu jeel ts’áajo’ob u k’aaba’ le lu’um tu’ux k’ucho’obo’, tu ts’áajo’ob ti’ “tierra insumisa”.


Xak'alutskíinsa'an tumen: Sasil Sánchez Chan