de

del

Wakax k'áanxook

Máax beetik u ts’ook t’aan ich u ja’il Caribe
Foto: Todd Essick

Wakax k'áanxooke’, (Carcharhinus leucas) juntúul ti’ le ba’alche’ob kuxa’an ich ja’ yéetel jach yaan u muuk’. U ma’alo’obile’, ma’ sajbe’entsil yanik u ch’éejeli’, tumen tu lu’umil Quintana Rooe’ ma’ táan u jach máan chukbil je’el bix u beeta’al ti’ uláak’ tu’uxo’obi’. 

K’áanxoko’obe’ mantats’ u péeko’ob, ku máan u báabo’ob tu jáal ja’ilo’ob u petenil Yucatán, ts’o’okole’ ku yila’alo’ob xan tak Bahamas wa Carolina del Norte, Estados Unidos. U jejeláasil pata’an u k’aaba’ beey wakaxe’, nojoch ba’al. Je’el u k’uchul u p’is tak 3.5 metros, ba’ale’ le yano’ob Caribee’ jump’íit maas mejentako’ob, tumen ku p’isiko’ob ichil 2.5 yéetel 2.8 metros u chowakil. 

 

También te puede interesar: Tiburón toro, el mandamás del Caribe

 

Le ba’alche’a’ suuk u jaantik tuláakal ba’ax ku kaxtik ichil le k’áak’nabo’, ts’o’okole’ ku lalaj ja’abe’ suuk u yila’alo’ob ichil u winal noviembre tak febrero wa marzo. U k’áak’nabil Quintana Rooe’ ma’alob u ti’alo’ob tumen u x ch’upulilo’obe’ ku tséentik u mejenil ichil ti’ ja’ob je’el bix Yalahau, Holbox; Nichupté, Cancún; Chacmuchuc, Sian Ka´an; tu baantail  Xcalak, ichil uláak’o’ob. 

Xak'alutskíinsa'an tumen: Sasil Sánchez Chan