de

del

Foto: Enrique Osorno

Ichil u méek’tankaajilo’ob Yucatáne’ u 30 por siientoil kajnáalo’obe’ ku yuk’iko’ob u ja’il ch’e’en wa ts’ono’ot k’askúunta’an yéetel pláaguisiidas beyxan áagrotooxicos, beey úuchik u chíikpajal ti’ u xaak’alil “Contaminación del Acuífero Maya: Responsabilidad gubernamental y empresarial”, beeta’an tumen u múuch’kabil Indignación yéetel Fundación para el Debido Proceso (DPLF, yóok’lal bix u k’aaba’ ich inglés t’aan); tu’ux ku xo’okol u jejeláas xak’al xooko’ob beeta’an tumen máak jach kaambanaja’an yóok’lal ba’ax yaan u yil yéetel ja’.  

Yóok’lal le ba’ax ku yúuchula’, kex ti’ le ts’ook 15 ja’ao’oba’, tu péetlu’umil Yucatáne’ ts’o’ok u yantal ya’abach ko’olel ku kíimil, ikil u tsa’ayal ti’ cérvico-uterino ts’unus, beyxan tu yiim, je’el bix xan ikil u síijil paal ba’ale’ ma’ toj u yóol u taali’, wa mix táan u k’uchul u síijili’.  

 

También te puede interesar: Acuífero maya, amenazado por granjas porcícolas, agricultura y construcciones

 

Kex túun beyo’, tu petenil Yucatáne’ mina’an, tak walkila’, mix jump’éel talamil tumen táan u jach jóok’sa’al ja’ tu yáamil le lu’umo’, ba’ale’ u yáal le lu’um tu’ux yaan ja’e’ sajbe’entsil yanik, tumen ya’ab ba’ax beetik u k’astal le ja’o’, je’el bix u yalabil ba’al ku pu’ulul tumen u nukuch mola’ayilo’ob tséentik k’éek’en, beyxan ikil u k’a’abéetkunsa’al áagrotooxicos, ikil u pa’ak’al sooya jelbesa’an u ch’i’ibal, ikil u seen beeta’al kúuchilo’ob yéetel najo’ob, beyxan ikil u ts’a’abal u páajtalil u ch’a’abal ja’ chéen beyo’, x ma’ p’iisili’, beey chíikpaj te’e xaak’alo’.  

Beyxan ila’abe’, tu petenil Yucatáne’, u seen k’askúunta’al ja’e’ táan u bin u ya’abtal, ts’o’okole’ le je’elo’ ku beetik u yantal sajbe’entsil. Jump’éel ti’ le ba’ax beetike’, leti’ xan u seen k’a’abéetkunsa’al pláaguisidas.  

Xaak’alo’ob beeta’ane’, ku chíikbesik a’almajt’aan jets’a’an ti’al u meyajta’al k’áaxe’, ts’o’ok u beetik u k’a’abéetkunsa’al u jejeláasil éerbisiidáa yéetel pláaguisiidas ti’ le ts’ook ja’abo’oba’, yaan jayp’éel ti’ le je’elo’obo’, jach táaj sajbe’entsil ti’al u ts’a’abal te’e lu’umo’.

U k’a’abéetkunsa’al áagrotooxicos, ku tso’olol te’e ju’uno’, ku yila’al ti’ u meyajil kool ku beeta’al chéen tumen juntúul máak, wa tu’ux ma’ seen nojoch k’áaxi’, beyxan ichil le ku beeta’al tumen mola’ayo’ob ti’al koonol, tumen ti’ le je’elo’ ku yantal u meyaj “mecanizados” ba’alo’ob wa nojoch k’áaxo’ob chéen ti’al u pa’ak’al jump’éel wa jejeláas ba’ali’.

Le ku beeta’al tu’ux ma’ seen nojoch k’áaxe’, ku ya’alik ju’un, ku yúuchul tumen le ba’ax suuk u beeta’al ti’al u ch’éejsa’al ik’elo’obe’ ts’o’ok u ch’éenel u beeta’al, ikil u k’a’abéetkunsa’al túumben ba’alo’ob tu jeel.

Yóok’lal kool ku beeta’al ti’al u yantal ba’al ti’al konbile’, xaak’ale’ ku ya’alik ti’ le ts’ook ja’abo’oba’, ila’abe’ káaj u pa’ak’al chéen jump’éel ba’ali’, ba’ale’ yéetel i’inaj jelbesa’an u ch’i’ibal, le beetik xane’ káaj u k’a’abéetkunsa’al éerbisidas, je’el bix glifosato, jump’éel ba’al, jets’a’an tumen Agencia Internacional de Investigación sobre el Cáncer (IARC yóok’lal bix u k’aaba’ ich inglés t’aan) táaka’an ichil u mola’ayil Organización Mundial de la Salud, ma’ xaan wa ku tsa’aysik u k’oja’anil ts’unusi’.

 

Yaan pláaguisiidáas kaxta’an ich ja'

Te’e xaak’alo’ chíikpaj xane’, ichil ja’ yaan tu kaajilo’ob tu’ux ku yáalkab Anillo de Cenotes de Yucatán kaxta’an yaan ba’alo’ob je’el bix heptacloro, lindano, endosulfán y Dicloro difenil tricloroetano (DDT). Beyxan ila’abe’, ku k’a’abéetkunsa’al organoclorados pláaguisiidas, ts’o’okole’ ya’ab máak ma’ táan u na’atik ba’ax seen sajbe’entsil ku taasik u meyaj ti’ máak áagrokimikos ichil u maaya lu’umilo’ob Yucatán. 

Ba’ale’, tumen láayli’ xan ya’ab áak óotsil kuxa’ane’, ku yantal u kaxtik bix u jóok’sik ba’al u jaantej je’el bixak ka béeyake’, kex ka yanak u k’a’abéetkunsa’al organoclorados pláaguisiidas kéen jo’op’ok u beetiko’ob kool, ts’o’oke’ mix máak ts’áaj u p’iisil ti’obi’.  

Ka’alikile’, u xaak’alil ti’al u yojéelta’al bix u yokol wa ku yantal pláaguisiidas ichil u wíinkilal maaya ko’olele’ tsaayal ti’ cervico-uterino ts’unuse’, chíikpaj yaan ya’ab pláaguisiida tu k’i’ik’el yéetel ti’ chu’uch ku ts’áak. Ila’abe’ ya’ab organoclorados pláaguisiida yaan ich ja’ yéetel ichil u wíinkilal u kajnáalilo’ob ti’ u maaya kaajilo’ob Yucatán. 

Je’el bix u méek’tankaajil Dzidzantún, tu’ux ku meyajta’al kool tumen u 85 por siientoil kaaje’, éerbisidas ila’ab ku jach k’a’abéetkunsa’ale’, leti’e’ paraquat yéetel u 89 por siientoil, beyxan glifosato yéetel 72 por siientoil. 

Chéen u 18 por siientoil kaaj suuk u meyajtik k’áax je’el bix u beeta’al úuch ka’acho’ ti’al ma’ u yokol u yik’el le koolo’. Ba’ale’ u 98 por siientoile’ ku k’a’abéetkunsik pláaguisiidas. U ya’abil le ku meyaje’ leti’e’ metamidofos (jump’éel ti’ le ku asab beetik loob, tumen séeba’an u ts’u’uts’al tumen u yoot’el máak, ts’o’okole’ jets’a’an beey neurotóxico); beyxan lindano, tumen séeba’an u yokol u beet loob ichil sistema nervioso, je’el tak u beetik u yantal talamilo’ob tu táaman máak; carbofuran, k’ajóolta’an kéen ko’onok beey Furadan, le je’ela’ ku beetik u seen chuk kajtal máak yéetel kéen jach ya’abak u yokol tu wíinkilal máake’, ma’ tu cha’ak u ch’a’ak u yiik’ máak, ts’o’okole’ je’el tak u beetik u kíimil; cipermetrina ku beetik loob tu yich máak, beyxan tu yoot’el yéetel sistema nervioso; beyxan permetrina, ku tukulta’al ku tsa’aysik ts’unus. 

Xak'alutskíinsa'an tumen: Sasil Sánchez Chan