de

del

Foto: Rodrigo Díaz Guzmán

Tu ja’abil 2020e’ yanchaj 184 u tuul xiib tu kíinsubáaj, tu lu’umil Yucatán. Ko’olele’ 59 yanchajij. Le je’ela’ ku taal u chíikbese’, xiibe’ ka’anal yanik u beetik ba’al beya’ tumen 75.72 por siientoil asab ya’ab tu beetik wa ku ke’etel yéetel ko’olel; wa ku tukulta’al bix u yóol xiibe’, ku beetik u k’alikubáaj ichil u tuukul, ts’o’okole’ le je’elo’ jump’éel ba’al beetik u yúuchul. 

Antoine Reynaud Carreño, juntúul psikologóo yéetel u j ka’ansajil Intervención de Violencia, ku ya’alike’ u yóol xiib suuk u yila’ale’ leti’e’ “kéen u k’al ba’ax ku yu’ubik, tumen ma’ u yojel ba’ax unaj u beetik yéetel ba’ax ku yu’ubik, tumen beey suuka’an u yila’al xiib”; tumen ti’al u ye’esik “xiibe’” ma’ unaj  u ye’esik wa yaan ba’ax péeksik u yóol, óoli’ beey ma’ táan u páajtal u lúubul u muuk’ mix jun súutuk.  

 

También te puede interesar: Masculinidades tradicionales, riesgo latente para los hombres en Yucatán

 

U yúuchul ba’al beya’, ma’ táan u ts’áak u páajtalil u k’áata’al áantaj kéen u k’a’abéetkunso’ob, tumen “u ye’esik ba’ax ku yu’ubike’ jump’éel ba’al ta’akan, ma’ táan u tsikbalta’al ba’al yóok’lal”; ba’ale’, ti’al u káajal u k’éxel le je’ela’, unaj u tsikbaltiko’ob ba’ax ku yúuchul ti’ob, ma’ u p’áatalo’ob yéetel.

Ku ya’alike’, wa ka múuch’uk máak ti’al u ts’áak áantaje’, je’el u beetik utse’, tumen k’a’abéet máax naats’ yanik ti’, ti’al u páajtal u tsikbal yéetel: éetajil, láak’o’ob, psikologiikáa wa psikiaatrikail áantaj; tumen u p’áatal ich mukulil máake’ ku beetik u náak’al ti’, ts’o’okole’ ku jach lúubsik u yóol tak kéen lúubuk máak ti’ ba’ax ma’ unaj u beetiki’.  

“K ilike’, tuláakal ba’ax nuup’ul yéetel u ye’esik máak u xiibil”, tu ya’alaj.

Ti’al u páajtal u ch’éenel u xookil jaytúul xiib ku kíinsikubáaje’, unaj u kanik u k’áatiko’ob áantaj kéen u yu’ubo’ob ma’ táan u tsa’ayalo’ob yéetel ba’ax ku yúuchul ti’ob, tumen le je’elo’, je’el u beetik u k’éexel ba’al, ti’al “ma’ u páa’tiko’ob u jach k’astal ba’al ti’al u k’áatiko’ob áantaj”. 

Beyxan, tu tsikbaltaje’ yaan u múuch’il xiibo’ob táan xan u xíimbalo’ob tu táan tuláakal ba’ax jeets’el unaj u beetiko’ob ti’ u kuxtalo’ob mantats’, tu’ux ku tsikbalta’al bix u yúuchul le loobilajo’, machiismóo yéetel tuláakal ba’ax unaj u beetiko’ob ti’al u kaláantik u wíinkilalo’ob yéetel u tuukulo’ob.  

Beey túuno’, kéen múuch’uk máak u tiskbalto’ob ba’al beya’, ku chíikpajal uláak’ ba’ax ku yutstsal u beeta’al ti’al u kaxta’al ka xu’uluk loobilaj ku yantal ichil núupo’on, tumen tuukulo’ob jets’a’an yóok’ol bix unaj u beetik ba’al juntúul xiibe’, leti’ ba’ax beetik ka u yóoto’ob ka jach yanak u muuk’o’ob yóok’ol máax u núup.   

U yóol xiibe’, ku ya’alik, ku k’a’abéetkunsik u jets’ik ba’al je’el bix bajux taak’in ku xu’upul, beyka’aj ba’al ku beeta’al, bix unaj u tuukul máak yéetel tak ba’ax unaj u yu’ubik; le beetike’, ba’ax úuch yéetel pak’be’en k’oja’ane’ tu beetaj u talamchajal ba’al, tumen ya’abach máak ti’ tse’el meyaj. Mix máak e’esik ti’ob bix unaj u beetiko’ob ba’al, ku chi’ichnaktalo’ob le beetik ku káajal u loobiltiko’ob uláak’ máak.

Xak'alutskíinsa'an tumen: Sasil Sánchez Chan