de

del

Foto:

Ti’ u yóoxp’éel péetlu’umilo’ob yaan tu petenil Yucatáne’, chíikpaj Quintana Rooe’ ya’abchaj máaxo’ob kaja’an ich óotslil yéetel jach táaj óotslil, beey úuchik u jóok’ol ti’ u ts’ook xaak’al yéetel p’iisil beeta’ab tu ja’abil 2020 tumen Consejo Nacional de Evaluación de la Política de Desarrollo Social (Coneval); kex beyo’, le lu’um xano’, leti’e’ tu’ux jach ma’ ya’ab óotsil máak yaan wa ku ke’etel yéetel le uláak’ lu’umo’obo’. 

Xaak’al ti’al u p’i’isil óotsil máak, tu ja’abil 2020e’, tu ye’esaje’ u 47.5 por siientoil u kajnáalilo’ob Quintana Rooe’ ich óotsilil kuxa’ano’ob, le je’ela’ 17.3 por siiento yóok’ol ti’ le beyka’aj jets’a’ab yaan ka’ach tu ja’abil 2018; ka’alikil Kaanpeche’ ti’ 49 por siiento yaan ka’ache’, náak 50.5, le je’ela’u k’áat u ya’ale yanchaj uláak’ 1.5 por siiento. Tu péetlu’umil Yucatáne’ 5.5 por siientoil úuchik u ya’abtal, tumen ti’al 2018e’ yaan 44 por siiento ka’achij, ba’ale’ ti’al 2020 k’uch tak 49.5.

Kex yéetel beyka’aj naakal xookolo’obe’, Quintana Roo leti’e’ tu’ux yaan u jach p’íitil óotsil máak, tumen u xookil 47.5, ka’alikil Kaanpeche’ 50.5 yaan yéetel Yucatáne’, 49.5. Beey túuno’, u xookil jach óotsil máako’obe’, tu péetlu’umil Quintana Rooe’ ya’abach 6.8 por siientoil ti’ le ts’ook ka’ap’éel ja’abo’oba’, ti’ 3.8 yaan ka’ache’ k’uch 10.6; ba’ale’ ti’ Yucatáne’  6.5 yaan ka’achij ka’aj k’uch tak 11.3 yéetel Kaanpeche’ yaan 9.5 ka’aj k’uch 12 por siientoil. 

 

Quintana Roo

Tu xaak’alil beeta’ab 2018e’, óotsil máak xoka’ab te’e ja’abo’ naakal tak 30.2

por siientoil ti’ le kajnáalo’obo’, u 3.8 por siientoile’ jatsa’ano’ob beey jach óotsil máako’ob; u xookil kaaj ma’ mu’uk’a’an yanik tumen ma’ chuka’an u ba’alumbáaj ti’al u yutsil kuxale’ náaka’an ka’ach 34.8 por siiento, ka’alikil u 5.9 por siiento ti’ tuláakal kaaje’ jatsa’an beey vulnerable por ingresos, le je’elo’ u k’áat u ya’alej ma’ táan u chúukpaaj taak’in ku náajalta’al ti’al u ma’anal ba’ax k’a’abéet. Beyxan tu ja’abil 2018e’, kaaj ma’ jatsa’an beey óotsil mix xan beey ma’ mu’uk’a’an tu péetlu’umil Quintana Rooe’ 467 mil 300 u túul máak xoka’an, le je’elo’ ku chíikbesik u 29.1 por siiento ti’ tuláakal kaaj. 

Ti’ ts’ook xaak’al beeta’ab tu ja’abil 2020e’, tu jo’oloj jump’éel ja’ab káajak u pak’be’en k’oja’anil Covid-19, keta’an yéetel xaak’al beeta’ab 2018e’ tu’ux xoka’an ka’ach 30.2 por siientoil óotsil máako’obe’, k’uch tak 47.5; ka’alikil jach óotsil máako’obe’ xaka’an ka’ach 3.8 por siiento, ba’ale’ k’uch tak 10.6 por siiento. U xma’ mu’uk’anil kaajil tumen ma’ táan u páajtal u manik u ba’alumbáaje’ xoka’an 34.8 por siiento ba’ale’ éem tak 21.5 por siiento, ba’alae’ kaaj ma’ táan u chúukpajal u náajal ti’al u manik ba’ax k’a’abéete’ xoka’an ka’ach 5.9 por siiento ka’aj náak 9.5. 

 

Yucatán

Ichil 2008 tak 2018e’, óotsil máako’ob yaan Yucatáne’ éem ka’ach 6.2 por siiento: ti’ 47 por

siiento yaan ka’ache’ k’uch 40.8; le je’elo’ u k’áat u ya’ale’, seis mil 500 u túul wíinik tse’el ti’ u xookil beey óotsil máak. Beyxan ichil le ja’abilo’ob je’elo’, 2008 tak 2018e’, jach óotsil máake’ éem 2.2 por siiento: tumen ti’ 8.9 yaan ka’ache’ k’uch 6.7 por siiento, le je’elo’, kex 23 mil 800 personas u túul máak luk’sa’ab ti’ u jaatsil jach óotsilil.  

U xookil máaxo’ob jatsa’an beey vulnerables por carencias sociales, leti’e’ máaxo’ob ku jump’íit maanal u náajalo’ob ti’ le beyka’aj p’isa’an ti’al u na’atal wa óotsil máak, ba’ale’ kex beyo’ yaan jump’éel wa ka’ap’éel ba’al ku binetik ti’ob ti’al u chúukpajal ba’ax k’a’abéet ti’, ya’abchaj 3.8 por siientoil, le beetik ti’al 2018e’ k’uch tak 33.3 por siiento, le je’ela’ ku chíikbesik 165 mil 100 u túul máak. Beyxan máax jatsa’an beey vulnerable por ingresos, ya’abchaj 0.7 por siiento ichil 2008 tak 2018e’, ka’alikil máaxo’ob ma’ óotsilo’ob yéetel mu’uk’an yaniko’obe’ ya’abchaj 1.8 por siiento, le je’ela’ 90 mil 700 u túul máak.

Wa ku ke’etel yéetel 2018e’, óotsil máake’ k’uch tak 49.5 por siiento, tumen ka’ache’ 44 yaan, ka’alikil jach óotsilile’, ti’ 6.5 yaan ka’ache’ k’uch tak 11.3 por siiento; x ma’ mu’uk’an kuxtal tumen ma’ chuka’an u ba’alumbáaj kaaje’ éemij, tumen ti’ 34.8 por siiento yaane’ k’uch 21.5 por siiento, ba’ale’ x ma’ mu’uk’an kuxtal tumen ma’ táan u chúukpajal náajale’ na’akij, tumen ti’ 5.9 por siiento  yane’ k’uch 9.5.

 

Kaanpech

Ti’ xaak’alil beeta’ab 2018e’, u 49 por siiento laaje’ kuxa’an ich óotsilil, le je’elo’ kex 440 mil 400 u túul máak. Ti’ le je’elo’obo’, 36.5 por siientoe’ jatsa’an ka’ach beey pobreza moderada, ka’alikil u 9.5 por siiento kaaje’ jatsa’an beey jach óotsil máak. 

Láayli’ te’e ja’abo’, u xookil x ma’ mu’uk’an kuxtal tumen ma’ chuka’an u ba’alumbáaj kaaje’ xoka’an tak 27.1 por siiento. Beyxan 5.9 por siientoe’ x ma’ mu’uk’an kuxtal yanik tumen ma’ táan u chúukpajal náajal, ts’o’okole’ u 18 por siientoile’ jatsa’an beey ma’ óotsil kaaji’ mix xan x ma’ mu’uk’an yaniki’. 

Ti’al 2020, u xookil óotsil máake’ ya’abchaj tu 50.5 por siiento, le je’elo’ uláak’ 1.5 por

siiento ti’ le beyka’aj xo’ok walkil ka’ap’éel ja’ab paachil. Jach óotsilile’ na’ak 2.5 por siiento, tumen k’uch 12 por siiento; beyxan 6.1 por siiento úuchik u ya’abtal x ma’ mu’uk’an kuxtal tumen ma’ chuka’an u ba’alumbáaj kaaj, beyxan máax ma’ jatsa’an beey óotsile’ ya’abchaj 21.3 por siiento. 

Xak'alutskíinsa'an tumen: Sasil Sánchez Chan