de

del

Kaab yéetel koole’ k’aschaj úuchik u jaats’ Grace tu lu’umil Yucatán

Agricultura y apicultura sufren consecuencias de 'Grace' en Yucatán
Foto: Hombre sobre la Tierra

Úuchik u jaats’ Grace tu Petenil Yucatán, yanchaj tu’ux k’aschaj ba’alo’ob tu yóok’lal, je’el bix le tu’ux ts’o’ok ka’ach u pa’ak’al kool yéetel tu’ux ku jóok’sa’al kaab, tumen yaan tu’uxe’ búulij, le beetik máaxo’ob beetik le meyajo’oba’ k’a’abéet ti’ob áantaj walkila’.  

Angela Petruso, máax chíikbesik u múuch’kabil ku k’aab’atik Hombre sobre la Tierra, ku ya’alike’ méek’tankaajo’ob tu’ux asab úuch loobilaje’ Chikindzonot, Chankom yéetel uláak’ jayp’éel yaan tu baantail Yaxcabá; u jaats’ iik’ te’e baantao’ asab k’a’am ti’ le beyka’aj a’alab yaan u jaats’ tumen máaxo’ob tsolik beyka’aj chichil u taal.

Ka’aj ts’o’ok u máan u xíimbalt jayp’éel u méek’tankaajilo’ob Yucatáne’, Petruso ku ya’alike’ yaan kaajo’ob tu’ux jach éem lu’um nal pak’a’an, ts’o’okole’ ma’ u yojel wa je’el u ka’a líik’ilo’obe’, “wa ma’ kaachal u yook le nalo’obo’, ma’ xaan wa je’el u ka’a líik’ile’”. 

Yóok’lal bix úuchik u máan iik’e’, ku ya’alike’ yaan u yantal u páa’ta’al jayp’éel k’iino’ob ti’al u béeytal u ts’o’okol u máan ilbil bix yanik ba’al, wa beyka’aj ba’al k’achaji, ba’ale’ ku ya’alike’, le k’áax tu’ux pak’a’an ka’ach ja’as yéetel uláak’ che’ ku yiichankilo’obe’ jach k’askúunta’ab.

Yóok’lal u paak’al nale’, ku tsikbaltike’ ya’abach ti’ le ka’anal che’ob yaano’ob tu bak’pache’, tu k’ataj u beel le iik’o’, le beetike’ ikil beey yaniko’obe’ ma’ láaj k’aschajo’obi’.

“Walkila’ ya’abach baatsilo’ob táan u máansiko’ob le talamilo’oba’, ts’o’okole’ ma’ táan u chúukpajal mix jump’éel kiilo ixi’im, tumen le ja’ab máaniko’ jach ma’ yanchaj mix jump’íit ba’al ti’al jooch”.

Ku ya’alik xane’, ti’ le 32 u p’éel méek’tankaajo’ob tu’ux táan u meyajo’obe’, yaan kex 3 mil u p’éel baatsilo’ob suuk u meyajtiko’ob ixi’im, ba’ale’ yéetel ba’ax ts’o’ok u yúuchul walkila’, cchéen u uno por siientoil ti’ le baatsilo’oba’ yaan ti’ob ixi’im, ba’ale’ leti’e’ yanchaj tu ja’abil 2019o’. “Ts’o’okole’ le je’ela’ leti’e’ nojoch talamil táan u máansa’al walkila’”.  

Ma’ seen úuchake’, béeychaj u tsikbal yéetel juntúul u kajnáalil Oxcutzcab, máax tu tsikbaltaj ti’e’ yanchaj u páa’tik ka’ap’éel oora ti’al u páajtal u manik 10 kilos ixi’im. Wa yaan waaj ich naje’, je’el u páajtal u jaanta’al yéetel je’, bu’ul wa u xa’ak’il ba’al, ti’al beyo’ u tséentikubáaj máak; ba’ale’ walkila’, beey mina’ano’ chéen Maseca ku jaant’aal.

Beey túuno’, ichil meyaj ku taal u beeta’al te’e múuch’kabilo’, le ja’ab máanilko’, ichil septiembre tak febreroe’, t’oxa’ab maanal ti’ 100 tóoneladasil ixi’im ti’al máax k’a’abéet; ba’ale’ ku yaj óoltik u yilik yaan u kúuchilo’ob koonol ts’a’aban tumen jala’ache’ tu’ux láayli’ mina’an ixi’im ti’al konbili’.

Le beetik te’e k’iino’oba’, táan u tsikbalo’ob yéetel uláak’ múuch’kabilo’ob, ti’al u k’áatiko’ob ixi’im, tumen ku ya’alike’ Masecae’ ma’ no’oja’an ti’al u tséentikubáaj máaki’, ts’o’okole’ baatsilo’obe’ ma’ táan u páajtal u jóok’siko’ob le ja’ab beya’.  

Beyxan, uláak’ noj talamil táan u yantale’, leti’ úuchik u k’astal u yik’el kaab táan u tséenta’al ka’ach, úuchik u máan u yiik’al Grace, tumen le meyaj je’elo’, láayli’ k’a’anan ti’ u baatsilo’ob le kaajo’ob je’elo’.

Ku ya’alike’, yaan kaajo’ob tu’ux láayli’ mina’an sáasil, le beetike’ mina’an bix u t’aan máak mix xan bix u túuxta’al ts’íib, ts’o’okole’ beey mina’ano’, táan u k’a’abéetkunsa’al u ja’il ch’e’en. Ti’al maáx u k’áat u túuxt áantaj ti’ le kaajo’oba’, ku beeta’al páayt’aan ti’al u túuxta’ab ts’íib ti’ u kúuchil Facebook El Hombre Sobre la Tierra A.C.

Xak'alutskíinsa'an tumen: Sasil Sánchez Chan