de

del

Káaj u ka’a xo’okol yéeyajilo’ob yanchaj ti’ le mil 190 u p’éel kasiiyáas jets’a’ab ti’ le 21 distriitóos tu lu’umil Kaanpech, ba’ale’ ka’alikil táane’ beeta’ab xan xíimbalil líik’saj t’aan tumen máaxo’ob táakmuk’tik Layda Sansores San Román, ti’al u k’áatiko’ob ka chíimpolta’ak ba’ax chíikpaj ti’ yéeytambal beeta’ab le 6 ti’ junio máaniko’, tu’ux náajalnaj múuch’kabilo’ob núup’o’ob meyaj ti’ Juntos Haremos Historia. 

Xíimbalil líik’saj t’aan beeta’abe’ yanchaj u pa’atik ka’ap’éel oora ma’ili’ káajake’, tumen ma’ béeychaj u séeb jáayal péepen k’áak’ ku taal Ciudad de México tak Kaanpech, le beeitk yanchaj u túuxta’al Carmen, ba’ale’ kex beyo’ ma’ lúub u yóol máaxo’ob táakpajo’obi’. 

Ka’alikil láayli’ u múuch’ul máake, tu kúuchil Centro de Convenciones Campeche XXI káaj u ka’a xo’okol maanal 400 mil u ju’unil yéeytambalil k’a’abéetkunsa’ab le 6 ti’ junio máaniko’. U xo’okole’ túuxta’ab beetbil tumen Tribunal Electoral del Poder Judicial de la Federación (TEPJF), tu’ux táakpajl xan u máajistradosil Sala Regional de Xalapa, beyxan ti’ sala Especializada del TEPJF, ti’ Tribunal Electoral del Estado de Campeche (TEEC), Instituto Electoral del Estado de Campeche (IEEC) yéetel ti’  Instituto Nacional Electoral (INE).

Jets’a’ab unaj u káajal láas 9 ja’atskab k’iin, ba’ale’ úuchik u chíikpajal yaan máax ti’ tsaayal Covide’, jo’oljeak miércolese’ beeta’ab prueebas ti’ máaxo’ob chíikbesik le jejeláas almejenil múuch’kabilo’ob, máaxo’ob yaan u yokol u yilo’ob u beeta’al le xookilo’. Máajistraado’obe’ káaj u je’iko’ob páakates, yéetel xookile’ káaj láas 9:15 ja’atskab k’iin. 

 

También te puede interesar: Aún con pandemia marchan miles en apoyo a Layda Sansores

 

Tu táankabil le kúuchilo’, j ts’a’ab bo’oy ti’al u yantal máak, tu’ux ts’a’ab meyaj xan nu’ukulo’ob ts’áak sáasil, beyxan uk’ul, janal yéetel seenáat ti’al máaxo’ob bin u kaláanto’ob u beeta’al le xooko’, tumen ti’ jump’éel ts’íib k’i’itbesa’abe’, a’alab yaan u yantal máax kun k’uchul ti’al u beetik x wo’okinil te’elo’, ba’ale’ ma’ úuchi’i.  

Ka kóoj Layda Sansores San Román tu baantail Barrio de San Franciscoe’, morenistailo’obe’ káaj u núup’ulo’ob ti’al u xíimbaltiko’ob u noj bejil le noj kaajo’, tu jach táanile’, ti’ ku bin Erick Reyes León, máax jo’olbesik Movimiento Regeneración Nacional (Morena) tu lu’umil Kaanpech, beyxan Renato Sales Heredia, máax tu beetaj u aj báaxal kuchnáalil ti’al u beetik u jo’olpóopol Kaanpech; yéetel uláak’ máaxo’ob táakpaja’ano’ob te’e múuch’ilo’. 

Paach ti’ leti’obe’ ti’ yaan Antonio Gómez Saucedo yéetel Ana María López Hernández, j pat a’almajt’aan yéetel u k’uben meyajnáalil Partido del Trabajo (PT); beyxan láak’inta’abo’ob tumen Pablo Gutiérrez Lazarus, jo’olpóop yéeya’an ti’al meyaj tu méek’tankaajil Carmen yéetel Raúl Pozos Lanz, máax tu beetaj u senadoril PRI yéetel uts u biinsikubáaj yéetel Sansores San Román.

Ichil yáax ba’ax chíikpaj ti’ u ka’a xo’okol yéeyajilo’obe’ a’alabe’ ts’o’ok u chíikpajal u ju’unil yéeyajil ma’ wuuts’uli’, beyxan yéeyajo’ob áanulaarta’an ba’ale’ xo’ok ti’al u yutsil  Sansores San Román beyxan ti’al u yutsil Eliseo Fernández Montúfar, máax báaxalnaj ichil Movimiento Ciudadano (MC), ba’ale’ mix jump’éel ba’al je’ets’ek tumen u jo’olpóopilo’ob xookil.

Xak'alutskíinsa'an tumen: Sasil Sánchez Chan