de

del

Tu péetlu’umil Quintana Rooe’ tuláakal ba’ax yaan u yil yéetel u máan molbil u ta’il míise’ yéetel tu’ux ku biinsa’ale’, ku beetik u yantal jump’éel noj talamil ti’ tuláakal u Ayuntamientoil le kaajo’obo’, tumen ma’ táan u péek máak ti’al u yila’al ba’ax kun beetbil yéetel tuláakal le ba’alo’obo’, beyxan ti’al u kalaánta’al yóok’ol kaab, ts’o’okole’ ko’oj u meyajta’al, ts’o’okole’ ku yantal tak u t’a’anal meyaj mola’ayo’ob ti’al u máan u molo’ob wa ti’al u ts’áako’ob u kis buuts’il u máan molbil.

Tu ja’abil 2020, yéetel ti’al u káajbal le ja’ab yaniko’ona’, tu méekt’ankaajil Benito Juáreze’ u máan molbil u ta’il míise’ tu beetaj u yantal talamilo’obe’ tak ka’aj yanchaj u táakapajal Ayuntamiento ti’al u kaxtik u jeel mola’ay ka meyajnak tu jeel “Inteligencia México”, tumen ka’aj ts’áab meyaje’, jach ma’ chúukpaj u meyaj je’el bix unaje’. 

 

También te puede interesar: Crisis ambiental, legal y económica de la basura en QRoo

 

“Inteligencia México”, ti’alinta’an tumen Carlos Canabal, máax tu k’ubaj u t’aane’, yaan u ts’áak meyaj 60 u p’éel kamiono’ob, ti’al u mo’olol mil 400 u tóoneladáasil ta’il míis ku jóok’ol sáansamal Benito Juárez (Cancún), ba’ale’ chéen óox jaats ti’ le beyka’aj a’alab ku meyaj ka’acho’, le beetik Ayuntamientoe’ yanchaj u yoksik ampaaróo. Ti’al u káajbal le ja’ab yaniko’ona’, t’a’an u mola’ayil Red Recolector, ti’al u máan u mol ba’al, chéen ba’axe’ ko’ojchaj le bajux ku bo’ota’al ti’al u beeta’al.

Ti’al octubre ti’ u ja’abil 2019e’ Chetumale’, tu t’anaj meyaj u mola’ayil Multiservicios Mercantiles Bruma S de RL; u ti’al u béeytale’ j ts’a’ab lajump’éel kamiono’obi’, ba’ale’ jach ka’ap’éel p’isk’iinil u bin u ts’o’okol u meyaj jala’ach oka’ane’ leti’ ka’aj ch’éen u cha’abal u máano’ob meyaj, le beetike’ ka’aj ook túumben jala’ache’, káaj xan “x chukul meyaj”, tumen yanchaj u k’a’abéetkunsa’al volkeetes, ts’o’okole’ yanchaj talamilo’ob xan yéetel u kúuchil tu’ux ku biinsbil pulbil tuláakal ba’al, ba’ale’ walkila’ ts’o’ok u p’áatale’ táan u meyaj kex ts’o’ok jo’op’éel ja’ab chu’upuk tu beel.

Máax beetik u próokuradoril Medio Ambiente, Miguel Nadal Novelo, ku tukultike’ ti’al u u jo’olpóopilo’ob kaajo’obe’, u meyajta’al u ta’il míise’ ko’oj u ti’alo’ob, tumen k’a’abéet u máan molbil, u biinsa’al yéetel u ts’a’abal tu kúuchil. Tu ya’alaj xane’, tu péetlu’umil Quintana Rooe’ yaan ka’ap’éel ba’al táan u yúuchul, yáaxe’ leti’ u seen ya’abta’al kaajnáalo’ob, uláak’ jump’éele’ leti’ u jóonjon yantal kaaj beetik u ya’abtal u ta’il míis.

Tu tsikbaltaje’, walkil lajunp’éel ja’abo’obe’, lalaj kajnáale’ ku beetik u yantal óoli’ 800 graamos u ta’il míis, ba’ale’ walkila’, yóok’lal u nu’ukulil u to’obol ba’ale’, juntúul kajnáale’ je’el u beetik u yantal tak jump’éel kilograamo yéetel uláak’ táanchúumuk ta’il míis, le beetik ku ko’ojtal. Beyxan, ma’ táan u chúukpajal u túumben nu’ukulil k’a’abéet ti’al u ma’alobkúunsa’al u máan molbil yéetle u biinsa’al ta’ míis tak tu’ux k’a’abéet. 

Xak'alutskíinsa'an tumen: Sasil Sánchez Chan