de

del

Foto: Congreso del Estado de Quintana Roo

U Kóongresoil u péetlu’umil Quintana Roo tu éejentaj k’éexel u a’almajt’aanil méek’tankaajo’ob, ti’al u beyo’ u yanatal u beetiko’ob múuch’kabilo’ob ts’aatáantik u jejeláasil óolo’ob, dibéersidad sexual, ti’al ka káajak u yantal a’almajt’aano’ob ti’al u yutsil LGBT+ kaaj.  

Ichil ba’ax jets’a’abe’ yáax ichil Comisión de Asuntos Municipales ti’ u Kóongresoil le péetlu’umo’, jach táaj k’a’anan u chíimpolta’al yéetel a’almajt’aano’ob u páajtalil wíinik ti’al u jets’ik máak je’el ba’axak óolil u k’áate’, tu’ux ka chíimpolta’ak kéet kuxtal, ich jáalk’abil, no’ojanil yéetel x ma’ péech’ óolalil, je’el bix jets’a’an ti’ u jets’ts’íibil u páajtalil wíinik k’a’ayta’an tumen ONU.

 

También te puede interesar: Cabildos de QRoo deberán tener comisión de diversidad sexual

 

Le beetike’, káaj u péektsilta’al tumen j pat a’almajt’aan Julio Montenegro Aguilar, ti’ u múuch’kabil Morena, ka yanak le múuch’ meyajil máak’o’oba’, tumen yóok’ol LGBT+ máako’obe’ jets’a’an ya’abach kuuch tumen kaaj. Le beetike’, e’esa’ab bix u yantal péech’ óolal yóok’ol la jaats kaajila’.

Yéetel ba’ax jets’a’abe’ yaan u yantal u beeta’al jump’éel múuch’kabil ka meyajnak tu yáamil u áadministrasyonil le áayuntamientoso’obo’, tu’ux ka chíimpolta’ak kéen beeta’ak a’almajt’aano’ob yéetel meyajo’ob. Múuch’kabile’ yaan u k’aaba’tik “Comisión de la Diversidad Sexual”, tu’ux yaan u chíimpolta’al yéetel yaan u kaláanta’al ka yanak kéet kuxtal ti’al LGBT+ kaaj.

Le kéen beeta’ake’, áayuntamiento’obe’ yaan u páajtal u éejentik je’el ba’axak ka yanak u yil yéetel u a’almajt’aanil kaaj. 

“K’a’anan u ts’a’abal u muuk’il u áayuntamientosil Quintana Roo, tu k’ab le múuch’kabilo’oba’, ti’al u k’ajóoltiko’ob no’oja’an ba’alo’ob yaan ba’al u yil yéetel u jejeláasil óol máak, tumen ya’abach ba’al táan u binetik u yantal ti’al ka béeyak u xak’alta’al yéetel tukulta’al bix unaj u ts’aatáanta’al talamilo’ob ku máansik le jaats kaajila’”, tu ya’alaj.

Ti’al túun u beeta’al múuch’kabilo’obe’, yaan u yantal u jóok’sa’al junjaats taak’in ichil u préesupuestoil 2022.

Xak'alutskíinsa'an tumen: Sasil Sánchez Chan