de

del

Especial: Mujeres, luz y saber

Unaj u yaajsa’al u yóol máak ti’al u yantal sientiifikoil kaambal tu kaajilo’ob u Petenil Yucatán, tumen óoli mina’an, ba’ale’ jujump’íitil u bin u péek u yóol táankalemo’ob ti’al u xak’altiko’ob u jeel ba’alo’ob ku yutstal u kaniko’ob, beey úuchik u ya’alal, ikil táan u máan U K’iinil Ko’olel yéetel Mejen X ch’úupalal ich Its’atil yéetel Téeknolojiia, tumen x xak’al xooko’ob ku meyajo’ob te’e kaajo’obo’.  

Leidy Eusemy Poot Salazar, máax jo’olbesik u meyajil EMSaD (Educación Media Superior Abierta a Distancia) tu kaajil Cobá, tu méek’tankaajil Tulum, tu ya’alaj ti’ le mejen maaya kaajo’obo’ kaambal ti’al ko’olele’ óoli’ ma’ táan u jach béeytal tumen ku tukulta’ale’ leti’obe’ unaj chéen ti’al u meyajil ich naj u ka’aj, ba’ale’, le tuukula’ táan u bin u k’éexel; walkila’ yaan uláak’ x ch’úupalal ku yila’al ku xokik u báachiyeratóo.

“Kéen k’uchuk u súutukil u yéeyiko’ob ba’ax u k’áat u kano’obe’, ku taaktal u yojéeltiko’ob uláak’ ba’al yóok’lal kimikáa, fiisikáa, biolojiia, éekolojia yéetel u toj óolal wíinik; jujump’íitil u náats’alo’ob ti’ its’atil kaambal”, tu ya’alaj.

Tu ya’alaj xane’, jump’éel ba’al jach táaj k’a’anane’, leti’e’ máaxo’ob ka’ansiko’ob, tumen leti’ máax péeksik u yóolo’ob ti’al u taaktal u yojéeltiko’ob uláak’ ba’alo’ob; le je’elo’ -ku ya’alik- leti’e’ yáax xáak’ab ti’al u na’ata’al its’ate’ ma’ chéen u ti’al xiibi’, mix xan u ti’al u yúuchul meyaj ich láaboratoryoi’.

Beey túuno’, tu ya’alaj u yúuchil xook ichil EMSaD jaatsile’ nojoch páajtalil ti’al u kuxtal yéetel u meyaj ko’olel, tumen je’el u beetik uts tak ti’ u kaajalo’obe’, tumen ku béeytal u beetiko’ob múuch’ilo’ob kaambal, meyajo’ob yéetel u táakpajalo’ob tak ti’ meyajo’ob ku beeta’al tumen Consejo Quintanarroense de Ciencia y Tecnología yéetel Consejo Nacional de Ciencia y Tecnología.

Beatriz del Socorro Bolívar Cimé, x xak’al xook ku meyaj Instituto de Investigaciones Forestales ti’ u noj najil xook Universidad Veracruzana, u beetmaj meyajo’ob tu Petenil Yucatán yóok’lal ko’olelo’ob yéetel its’atil, tumen leti’e’ ku yilke’ ma’ táan u jach chíikpajalo’obi’, tumen ti’ mejen kaajo’obe’ ma’ ya’ab ku ts’o’oksik u xooki’.

Tu tsikbaltaje’, jach je’el u yáantaj wa ka péektsilta’ak u xo’okol siientifikoil kaambal tumen najilo’ob xook yéetel ayuntamientos, ka’alikil táan u xo’okol primaria te’e mejen kaajo’obo’ tumen jach ma’ ya’ab u k’uchul kaambal yóok’lal its’atili’. 

Visibilizar el trabajo de las mujeres y las niñas en la Ciencia debe ser causa común y permanente. Con ese fin La Jornada Maya y sus colaboradores te invitan a leer el especial ‘Mujeres, luz y saber’ con entrevistas, reportajes y opiniones que retratan los obstáculos que éstas afrontan para estudiar o trabajar en el campo científico, sus aportes profesionales a la vida cotidiana y el porqué son modelos a seguir.

 

También te puede interesar:

-11F, de la vista nace el amor

-Los obstáculos para educarse no son reales: Patricia Santos

-Compartir la maternidad con la ciencia ha sido difícil: Brigitta Ine van Tussenbroek

-Los microorganismos son un cosmos desconocido: Marcela Gamboa

-Familia y redes de apoyo, la clave para el éxito de las mujeres en la ciencia

-La ciencia debe contribuir al bienestar de nuestros agricultores: Marian Alcocer

-Urge despertar vocación científica en zona rural de la península de Yucatán: académicas

-Niñas necesitan referencias de mujeres científicas para que quieran desenvolverse

-La ciencia e investigación suelen ser elitistas y discriminatorias: Mayra Manrique

-Billetes mexicanos, un macro proyecto de divulgación científica: Equihua Zamora

-Mujeres en la ciencia: La activista trans que es parte del SNI

-Its’ate’ unaj u yáantaj ti’al u yutsil kuxtal kolnáalo’ob: Marian, xoknáal ti’ u nu’uktajilo’ob meyajil k’áax

 

Xak'alutskíinsa'an tumen: Sasil Sánchez Chan