de

del

Cangrejo weech

Mina’an nu’ukbesajo’ob ti’al u kaláanta’al u kuxtal le ba’alche’a
Foto: Chloe and Trevor Van Loon

“Walkila’ mina’an mix jump’éel jets’t’aanil kaláantik u kuxtal le ba’ache’a’, tumen úuch ka’ache’ ku tukulta’al jach táaj yaan, ts’o’okole’ suuk u yila’al tu k’áak’náabilo’ob Yucatán”, beey tu ya’alaj Julio Duarte, u xoknáalil dóoktorado Ciencias Marinas, tu Laboratorioil Bentos Cinvestav, Unidad Mérida.

CHéen ba’axe’ kex suuk u yila’al ka’ach cangrejo wech tu jáal ja’ilo’ob Yucatáne’, bejla’e’ ts’o’ok u p’áatal óol mina’an tumen k’askúunta’an tu’ux ku yantalo’ob ikil u beeta’al mueeyes yéetel u wéekel u yéek’ ja’il najo’ob otelo’ob, ichil uláak’ ba’alo’ob. Beyxan le chan ba’alche’a ku k’a’abéetkunsa’al ti’al u chu’ukul uláak’ kayo’ob.

 

También te puede interesar: Cangrejo 'wech' no cuenta con regulaciones para preservar la especie

 

Kex yaan ya’abach ba’al p’atik ich sajbe’entsil u kuxtal le ba’alche’a, Julio Duarte ku tsolik walkila’ mina’an jo’olpóop ts’aatáantik wa ba’ax ti’al u kaláanta’al, tumen ku yáantaj ti’al u náajalta’al taak’in. Le beetike’ táan u bin u p’íittal.

Emerita talpoida u sientifikoil k’aaba’ (ku yila’al tu péetlu’umil Yucatán, yéetel táaka’an ichil Hippidae ch’i’ibal).  Táax u sóol u paach, ts’o’okole’ wóolis, beey báatile’. Mantats’ wuuts’ul u yook ichil u sóol paach, yéetel u yiche’ chowaktak. Plancton ku jaantik, beyxan mejen wíinkilalo’ob yaan ichil le k’áak’náabo’,  beyxan u nej, wa telson (u jaajil k’aaba’e’) chowak xan yéetel mu’uk’a’an, le beetik ku páajtal u tep’ikubáaj yéetel saam.   


Xak'alutskíinsa'an tumen: Sasil Sánchez Chan