de

del

Kuuts

Ch’íich’ k’a’anan ti’al maaya miatsil
Foto: Christoph Moning

Kuuts (Meleagris ocellata) k’a’anan ti’al u kuxtal maaya maitsil kuxa’an tu petenil Yucatán, ba’ale’ kex beyo’, sajbe’entsil yanik tumen tu ch’éejel.

Jbiologóo Juan José Domíngueze’ tu ya’alaj xane’, juntúul ti’ le jach p’íit tso’ob siijilo’ob tu baantail le petena’, ts’o’okole’ k’a’ananchaj ich maaya miatsil tumen ku k’a’abéetkunsa’al ti’al u tséentikubáaj kaaj, yéetel táakbesa’an tak ichil u yúuchben ts’íibil Popol Vuh, tu tsikbaltaj.

Beyxan, jbiologóo Hugo Navarro Solano, máax jo’olbesik Parque Nacional Tulum (PNT), tu tsikbaltaj kaláanta’an ichil u k’áaxil Área Natural Protegida. Beyxan, tu ya’alaje’ juntúul ch’íich’ ku yila’al tu lu’umil u Petenil Yucatán, je’el bix xan Centroamérica.


También te puede interesar: Pavo ocelado, ave de gran valor para la cultura maya

 

Gonzalo Merendiz Alonso, máax jo’olbesik u múuch’kabil Amigos de Sian Ka'an, tu ya’alaje’ chéen tu petenil Yucatán ku yila’al, mix tu’ux uláak’. Ba’ale’ walkila’ ts’o’ok u p’íitchajalo’ob, tumen ku máan chukbil ti’al jaantbil. 

U nojochil u xch’upulile’ ichil 66 yéetel 84 cms ku náakal, u aalile’ ichil 2.6 tak 3.1 kiilos; u xiibile’ ichil 91 yéetel 102 cms, u aalile’ ichil 4.3 tak 5 kiilos. Suuk u jaantik i’inaj yéetel ik’elo’ob. Tu xuulil u k’u’uk’mel u neje’ oli’ beey icho’ob chika’ani’. Suuk u máano’ob lu’um ka’alikil jok’a’an k’iin, ba’ale’ kéen u yu’ub sajbe’entsil yanike’ ku xik’nal, kex ma’ táan u jach náachtal, tumen chéen wa jach k’a’abéet ku beetiko’ob.    


Xak'alutskíinsa'an tumen: Sasil Sánchez Chan