de

del

Xtakay

Ch’íich’ úuch káajak u máan tomoxchi’
Foto: Dario

Ich úuchben maaya tsikbalo’obe’ ku ya’alale’ ma’ chéen je’el báaxak ch’íich’ili’. Tu petenil Yucatáne’ jach k’ajóolta’an Xtakay yóok’lal u jats’utsil u k’aay yéetel u k’aank’an k’u’uk’mel, ts’o’okole’ séeba’an u xa’ak’ta’al yéetel ch’íich’ ku k’aaba’tik Bienteveo común; ba’ale’ ich maaya kaajo’obe’ ojéela’an wa ku k’aay tu jool u yotoch máake’ ma’ utsil ba’al ku taali’.

Kex tumen je’el u k’uchul ilbil ich nojkaaje’, maas chan suuk u yantal ich k’áax, tumen u chowak xiik’e’ ku ts’áak u páajtalil ti’ u náachtal kéen jo’p’ok u xik’náal ti’al u máan u kaxt u yo’och.

También te puede interesar: 

Víctor Sima, u bioologoil Reserva de la biósfera de Calakmul, tu ya’alaje’ juntúul ch’íich’ suuk u yila’al América del Sur, tak tu chúumukil u noj lu’umil México. U nojochile’ chéen 20 cm, yéetel u aalile’ chéen 40 graamos; ti’ u k’u’uk’mele’ mina’an u jela’anil ichil u xiibil ch’íich’ yéetel u xch’uupulil; u nak’e’ k’aank’an, u tseeme’ óol samal ya’ax, ka’alikil u poole’ samal boox.

Tyrannus Melancholicus u sientifikoil k’aaba’, ts’o’okole’ kex chan chichane’, ts’íik tumen ku kaláantik tu’ux ku yantal; chéen ku cha’ak u náats’al u xch’uupulil, tumen u mejenile’ ku yantal tu jo’oloj 15 k’iino’ob tu jo’oloj u yantal u ye’el, yéetel suuk u jaantik mejen ik’elo’ob.

Xak'alutskíinsa'an tumen: Sasil Sánchez Chan