de

del

Xkok áak

Tumen u k’almajubáaj tu beele’ ma’ tu yutstal u jáan jaanta’al
Foto: Pedro E. Nahuat-Cervera

Áake’, Terrapene yucatana, k’ajóolta’an beey “de caja amarilla”, yéetel ma’ táan u jáan jaanta’al tumen u jeel ba’alche’ob tumen kéen u yu’ub sajbe’entsil yanik u kuxtale’ ku k’alikubáaj tu sóol paach, le beetik ma’ tu jan loobilta’al, beey tu tsolaj jbioologóo Luis Díaz Gamboa, máax jo’olbesik Red para la Conservación de Anfibios y Reptiles de Yucatán. 

“Ku ya’alal k’aank’an u paache’ yóok’lal bix u boonil u yoot’el le áako’. 

U xch’uupulile’ lelemáankil u k’aank’anil, ts’o’okole’ óoli’ beey jump’éel chan kaaja’ u paache’, ts’o’okole’ óoli’ beey jump’éel chan joolnaj yanik le tu’ux ku jatspajal ichil u sóol paach, le je’elo’ k’ajóolta’an beey plastrón, le beetik kéen u yu’ub sajakil wa sajbe’entsil yanike’, ti’ ku ta’akikubáaji’”, tu ya’alaj Díaz Gamboa. 

Ba’alchee’ siijil tu Petenil Yucatán; asab ya’ab suuk u yila’al Yucatán, ba’ale’ kex beyo’ yaan xan Kaanpech yéetel Quintana Rooi’. 

Áake’ ti’ lu’um ku yantal yéetel ti’ k’áax kaja’an, tu’ux ku yantal u síis tuunich. 

Ichil 15 tak 20 cms u nojochil (u xch’uupulile’ asab nojoch ti’ u xiibil), óoli’ jump’éel kiilo u aalil. 

Chika’an u xch’uupulil tumen u poole’ k’aank’an yéetel u xiibile’ óoli’ maas chan sáask’ale’en u boonil, ts’o’okole’ tu bak’pachil u yiche’ yaan jump’éel ch’ooj wóolis.

Beyxan u sóol u paache’ k’aank’an. 

Tu yooko’obe’ yaan u yíich’ak yéetel le ku béeytal u machikubáaj tu beel te’e lu’umo’. 

Xak'alutskíinsa'an tumen: Sasil Sánchez Chan