de

del

Ti’ múuch’tambale’, ko’olelo’obe’tu tsikbalto’ob talamil ku taasik Tren Maya tu petenil Yucatán

En foro, activistas exponen afectaciones del Tren Maya en la península
Foto: Raúl Angulo Hernández

Ichil u tsikbalil Mujeres y Tren Maya, x-áaktibistas, xts’íib péektsilo’ob, xk’anan k’áaxo’ob yéetel u kanjáalilo’ob maaya kaajo’obe’, tu tsikbaltajo’ob ba’axo’ob talamilo’ob yéetel bix je’el u k’exik ba’al Tren Maya tu petenil Yucatán, bexyan k’áax, kuxtal yéetel wíiniko’ob yaan te’e lu’umo’.

Tsikbale’, beeta’ab tumen  Conservatorio Feminista Cancún yéetel MULI Mujer Libre MX, le martes 12 ti’ julio máanika’, tu’ux a’alabe’ meyajo’ob je’el bix le je’elo’ jach chéen koonol u ka’aj, chéen ti’al u yutsil mola’ayob ku beeta’al, ts’o’okole’ ti’al u béeytalo’obe’ ku to’okol k’áax ti’ kaaj yéetel ku loobilta’al yóok’ol kaab.

Beyxan, tu ya’alajo’ob meyaje’, táan u beeta’al chéen tumen jo’olpoóopo’ob u k’aat, tu’ux ma’ u’uyak ba’ax ku ya’alik maaya kaaj; beyxan, tu ya’alajo’obe’ maayaobe’ ma’ u k’áato’ob u meyajo’ob beey “xk’oosi’”, je’el bix u yúuchul ti’ uláak’ kaajo’ob je’el bix Cancún. 

 

También te puede interesar: En foro, activistas exponen afectaciones del Tren Maya en la península

 

Lydia Cacho Ribeiro, tu ya’alaj Tren Mayae’ u “chíikul koonol xma’ na’atil”, tumen chéen ku máan u k’askúunt ja’, yéetel lu’um, je’el bix úucha’an Cancún ka’aj seen beeta’ab otelo’ob. Tu ya’alaj xane’, le meyajo’ ku jelbesik u kuxtal ko’olel yéetel paalal, ts’o’okole’ chich u jats’ik óotsil kaajo’ob, tumen ku toka’al u k’áaxo’ob.

Leti’ xane’ ku tukultike’, meyaj ku beetik u jala’achil u lu’umil México, Andrés Manuel López Obradore’, ma’ jela’an ti’ le ts’o’ok u yáax máano’ob ti’ PRI yéetel PAN, tumen leti’e’ láayli’ beey u meyajo’; ku múula’an beetik ba’al yéetel u yuumilo’ob mola’ay, tu’ux ku ko’onol máasewal kaajo’ob, tu ya’alaj. 

Beyxan Carla Luisa Escoffié Duarte, x-aabogada yéetel juntúul máax ku ba’atel ti’al u chíimpolta’al u páajtalil wíinik ti’al u yantal u yotocho’obe’ tu ya’alaje’, kex tumen Tren Mayae’ ma’ leti’ káajs u k’askúuntik k’áaxe’, leti’ “ba’ax kéen u jóops u k’áak’il” je’el u taasik nojoch talamilo’ob ti’ kaaj.

Ts’o’okole’, u jala’achil u noj lu’umil Méxicoe’ táan u ch’a’ak le meyaja’ ti’al u ya’alik bine’, táan u bo’otik u p’aax ti’ kaajo’ob tu’ubsa’an, kex ma’ beyi’.

Te’e tsikbalo’, táakpaj xan Wilma Esquivel Pat, xmaaya ts’íib táaka’an Centro Comunitario U Kúuchil K Ch’i’ibalo'on, tu ya’alaje’ yéetel le noj meyaja’ táan u p’atik ich sajbe’entsil u kuxtal wíinik te’e petenilo’. “”Táan u ch’a’abal beey nojoch k’iimbesaj, ba’ale’ u jaajile’ ku loobiltik u kuxtal máak”. Tu tsikbaltaj xane’ “u seen kíinsa’al máake’” táan u beeta’al tu k’aaba’ u noj meyajil turismóo. “Táan k-ilik bix u k’éexel ba’ax suuk kbeetik, yéetel táan k-ilik bix u ko’onol kmiatsil”, tu tsikbaltaj.

Esquivel Pat tu ya’alaj xane’, u seen kaxta’al u k’uchul ajxíinximbal máako’obe’ “ts’a’aba’an u tuusil k’aaba’ progreesóo”, ba’ale’ chéen ku loob iltik k kaajo’ob, ya’ab u kíinsa’al wíinik yéetel ku jach piimkúunsik loobilaj yóok’ol ko’olel, tu ya’alaj. 

Xak'alutskíinsa'an tumen: Sasil Sánchez Chan