de

del

Xch’óop kaan

Yóok’lal tsikbalo’obe’ chéen beey u kíinsa’al le ba’alche’a’
Foto: Pablo Ramos

Tu yáanal tikin le’ob baanal tu petenil Yucatáne’ kaja’an juntúul ba’alche’ úuch jóok’sa’ak u tsikbalil; ts’o’okole’ kajnáalo’obe’ -kex tumen mixba’al ku beetike’- ma’ uts tu yichi’. Xch’óop kaane’, (Amerotyphlops microstomus) kex beey u k’aaba’o’, yaan ka’ap’éel u yich; yéetele’ ku béeytal u yilik u jela’anil sáasil ti’ éek’jolch’e’en. Tumen yáanal lu’um kaja’ane’, u yiche’ pixa’an yéetel eskaamáas, le beetik ma’ jach séeba’an u yila’alobi’.

“Ku jaantik síiniko’ob, k’amaso’ob yéetel u mejenil; siijil tu petenil Yucatán yéetel u chowakile’ ma’ tu píitmáansik 35 cms”, tu tsikbaltaj jbioologóo Pedro Nahuat Cervera, máax jo’olbesik u múuch’kabil Ekuneil Yucatán.

Uláak’ ba’al tu ya’alaje Nahuat Cerverae’, ma’ jach ojéela’an ya’abach ba’al yóok’lal bix u ya’abta’alo’obi. Ma’ ya’abach ba’al xak’alta’an yóok’lal le ba’alche’a’ tumen ma’ suuk u yila’ali’. 

Mix ba’al ku beetik ti’ wíinik, ts’o’okole’ tak ka u yóot chi’ibale’, ma’ tu béeytal yóok’lal beyka’aj u nojochil u chi’ yéetel u koj. U wíinkilale’ beeta’an ti’al u béeytal u jíiltikubáaj lu’um. Suuk u yila’al tu petenil Yucatán; tu xamanil Guatemala yéetel Belice.

Xak'alutskíinsa'an tumen: Sasil Sánchez Chan