de

del

Foto: Juan Manuel Valdivia

Ikil u kaxta’al ka jéets’ek jump’éelili’ t’aan ti’ ba’ax kun a’albil tumen Suprema Corte de Justicia de la Nación (SCJN), tu péetlu’umil Quintana Roo, tu’ux jets’a’ab le ja’ab máaniko’ ma’ tu chíimpolta’al u almejenil a’almajt’aan wa ku ts’a’abal u si’ipil ko’olel kéen u yéens paale’, yanchaj maanal 90 ko’olelo’ob ti’ le péetlu’umo’ tu k’a’abéetkunso’ob áamparos.

“Jo’oljeak 18 ti’ julio ti’ u ja’abil 2022e’, yanchaj 94 ko’olelo’ob ti’ u jejeláasil méek’tankaajo’ob Quintana Rooe’ t-ts’áaj wakp’éel áamparos beey muuch’ilo’on, lelo’ tbeetaj ti’al u yantal u muuk’il u t’aan u a’almajt’aanil le féederasyono’, ti’al u ya’alik ti’ u Congresoil Quintana Roo ka yanak u k’e’exel Código Penal tumen ti’ ku je’ets’el u ts’a’abal u si’ipil ko’olel ku yéensik paal”, tu tsikbaltaj Mariana Belló, máax táaka’an ichil u múuch’il Gobernanza MX.

 

También te puede interesar: Presentan amparos colectivos a favor del aborto en Quintana Roo

 

U ba’alile’, leti’ ka béeyak u je’ets’el ma’ chíimpolta’an a’almajt’aan ti’ u jaatsilo’ob 92, 93 yéetel 97 tu xóot’il II, tumen ma’ tu cha’abal u jets’ik ko’olel yéetel máax síijsik paal ba’ax u k’áat u beetej. Beyxan, tu k’áatiko’ob ka éejenta’ak áamaparo ba’ale’ ti’al u chíimpolta’al walkila’ ba’ale’ beyxan tu paachil k’iin.

Uláak’ ba’al ku k’áata’ale’ leti’ u tse’elel le 90 k’iino’ob jets’a’an ku béeytal u yéensa’al paal kéen beeta’ak byolasion, je’el bix a’alan tumen SCJN. Ka’alikil u k’áatiko’ob xan ka meyajta’ak yéetel ka ts’a’aba’ak ba’ax k’a’abéet ti’al u yutsil éensa’al paal, xma’ bo’olil, xma’ sajbe’entsilil, xma’ péech’ óolalil, yéetel je’el bix unaje’ tumen u jala’achil péetlu’um yéetel u mola’ayil Secretaría de Salud ti’al je’el máaxak bíin u k’a’abéetkunsej, je’el bix jets’a’an tu jaatsil 4 U Almejenil A’almajt’aan.

“Ks-aasilkunsike’ mix juntúul ti’ le 94 u túul ko’olelo’ob k’áatik le ba’alo’oba’ yo’omchaja’an walkila’, ba’ale’ to’one’ u ts’a’abal u si’ipil máak u k’áat u yéens paale’ ku beetik u loobilta’al yéetel u pe’echel kpáajtalilo’ob yéetel kséexualidad”, beey tu ya’alaj Sheena Merle Ucan, x-áaktibistáa feministáa.

Tu páayt’antajo’ob ajpat a’almajt’aano’ob yéeya’an, beyxan le ku taalo’ob meyaj ti’ uláak’ mola’ayo’obe’ ka ts’o’okbesa’ak seen tsikbal jóok’sa’al yóok’lal u yéensa’al paal, ti’al beyo’ u chíimpolta’al ba’al jets’a’an tumen Suprema Corte.

Xak'alutskíinsa'an tumen: Sasil Sánchez Chan