de

del

Foto: Gobierno del Estado

Úuchik u yantal u chíimpolalil Zona de Monumentos Arqueológicos tu kaajil Cobá, Quintana Rooe’, náak ka’ap’éel ti’ le jets’iilo’ob te’e péetlu’uma’, tumen ti’al u ja’abil 2019 ka’aj chíimpolta’ab Tihosuco, tu méek’tankaajil Felipe Carrillo Puerto, beey Zona de Monumentos Históricos.

“U ka’ap’éel chíimpolal ku je’ets’el Quintana Roo tumen u jala’achil u noj lu’umil México; le yáaxo’ leti’e’ jts’a’ab ti’ Tihosuco úuchik u je’ets’el beey Zona de Monumentos Históricos, ts’o’okole’ le je’elo’ jump’éel ba’al unaj u ki’iki’ óolta’al yéetel k’iimbesa’al”, tu tsikbaltaj Margarito Molina, u meyajnáalil Instituto Nacional de Antropología e Historia (INAH) ti’ u péetlu’umil Quintana Roo.

Jets’t’aan beeta’ab yóok’ol Tihosucoe’ leti’e’ yáax jts’a’ab ti’ u péetlu’umil Quintana Roo, ts’o’okole’ leti’e’ yáax mokts’íibta’ab tumen jala’ach Andrés Manuel López Obrador. Kaaje’ k’a’anan tumen ti’ síij yéetel yanchaj kúuchil k’a’abéetkunsa’ab ti’al u béeytal u ba’atel maaya kaaj, ts’o’okole’ tak walkila’ láayli’ ts’aka’an kúuchilo’ob líik’sa’ab ichil u siigloil XVI yéetel XIX.

Zona de Monumentos Históricos ku méek’t’antik 331 kms kuaadradóos, tu’ux táaka’an Museo de la Guerra de Castas, Plaza Principal, Templo yéetel Iglesia del Santo Niño de Jesús, u yúuchben kúuchil muuk, Parroquia del Niño de Jesús, u kúuchil áanalte’ob kaaj, la Casa Cural yéetel uláak’ kúuchilo’ob yaan tu bejilo’ob kaaj, beyxan noj bejo’ob k’a’anan ti’ u maaya k’ajla’ayil Tihosuco.

Jo'otsúuke’, ti’ p’aatal tu xaman-lak’inil u noj lu’umil Quintana Roo. Jump’éel ti’ le asab úuchben kaajo’ob yaan ichil u Caribeil México, jach k’ajóolta’an tumen ti’ jóop u k’áak’il U Ba’ateltáambalil Castas.

Le 21 ti’ julio máaniko’, k’a’ayta’ab ich Diario Oficial de la Federación mokt’aan yéetel le ku je’ets’el unaj u káajal meyaj ti’al u yantal Declaratoria chíimpoltik beey Zona de Monumentos Arqueológicos kaaj k’ajólta’an beey Cobá, tu méek’tankaajil Tulum.
Beey túuno’, ti’ ju’un jóok’sa’an tumen INAHe’, k’áax ku chíimpolta’ale’ ku méek’t’antik 267 eektaareas, wakp’éel u jaatsil yéetel 38.90 séentiarease’ ku táakbesik le úuchben kúuchilo’oba’: Grupo Nohoch Mul wa A; Grupo Cobá wa B; Grupo Macanxoc wa C; Grupo D; Conjunto de las Pinturas; Grupo Maya; Grupo Chumuc Mul; Grupo Uitzil Mul; yéetel Grupo Domingo Falcón.

Ts’o’okole’, táaka’an kex 50 sak bejo’ob yaan ichil le úuchben kaajo’, je’el bix xan u eestelasil le kúuchilo’obo’. 

Chíimpolalo’obe’ ku je’ets’el ti’al u kaláanta’al u yúuchben kaajil Cobá, ts’o’okole’ ku ya’alik ma’ táan u páajtal u beeta’al je’el ba’axak meyajil wa páanil te’elo’, mix xan je’el ba’axak ba’alil tu bak’pachil le te’elo’”, ku je’ets’el te’e ju’uno’.

Xak'alutskíinsa'an tumen: Sasil Sánchez Chan