de

del

Foto: Ayuntamiento de Benito Juárez

Ichil u jatsk’iinilo’ob tu’ux suuk u jóok’ol e’el u áakilo’ob k’áak’náab, ti’ u méek’tankaajil Benito Juáreze’, ts’o’ok u yantal 576 mil 723 u je’ áak kaláanta’an yéetel kex 4 mil 895 u p’éel k’u’ob; ichil tuláakal le k’u’ob je’elo’, lajunp’éel u ti’al u jejeláas áakil carey, leti’e’ asab talam u yila’al tu jáal ja’ilo’ob Caribe, tumen yaan k’iino’obe’ mixtech u yila’al wa ku k’uchul u beet u k’u’i’.


Máax ti’ k’ubéeta’an u kúuchil jo’olpóop tu kaajil Benito Juárez, Lourdes Latife Cardona Muzae’, tu ya’alaje’, káaj u jaatsk’iinil u yila’al áak, tu winalil mayo, ba’ale’ tak le 8 ti’ agosto máaniko’, Dirección General de Ecología ts’o’ok u p’atik kaláantbil 4 mil 824 u p’éel u k’u’ áak, tu’ux e’elsa’an 568 mil 651 u p’éel u je’il sak áak; beyxan yaan 61 u p’éel u k’u’ u jejeláasil caguama áak, tu’ux yaan 6 mil 929 u p’éel je’; ts’o’okole’ yaan uláak’ lajunp’éel u k’u’ carey áak, tu’ux e’elsa’an mil 143 u p’éel je’.

 

También te puede interesar: Reportan 10 nidos y 425 liberaciones de tortuga carey en Cancún


Uláak’ ba’ale’, yóok’lal u nu’ukbesajil Programa de Protección y Conservación de las Tortugas Marinas, tu’ux táaka’an tak máaxo’ob ku meyajo’ob ti’ otelo’obe’, ts’o’ok u béeytal u k’a’alal 30 u p’éel kóorralo’ob ti’al u kaláanta’al k’u’ob ku yantal tu baantail u otelilo’ob Cancún.


Yóok’lal túun le je’elo’, máax jo’olbesik Dirección General de Ecología, Alonso Fernández Lemmen Meyer, tu ya’alaj tak walkila’, ts’o’ok u cha’ak’abta’al 6 mil 004 u mejenil u áakilo’ob k’áak’náab, ichil le je’elo’obo’, 3 mil 508e’ leti’e’ sak áak, 2 mil 071 caguama áak yéetel 425 leti’e’ careyo’.


Beyxan tu ya’alaje’, tuláakal le je’ela’, ts’o’ok u béeykunsa’al tumen ma’ tu xu’ulul múul meyaj ichil máax ti’ p’ata’an ka beeta’ak le nu’ukbesajo’ ichil u molaa’yil Ecología, Policía Turística yéetel aj-áantaj máako’ob, tumen beey u ts’aatáanta’al sáansamal ba’ax ku yúuchul te’e jejeláas jáal ja’ilo’obo’, ti’al u yila’al tu’ux táan u ye’el le chan ba’alche’a, ti’al u kaláanta’al je’el bix unaje’.


Máax jo’olbesik Ecología tu tsikbaltaj xane’, ts’o’ok u táakbesa’al kanan ichil áarenales, yéetel ma’ili’ káajal u jaats k’iinil u ye’el áake’ mola’aye’ tu ts’áaj jayp’éel kaambal xooko’ob ti’al u ka’ansa’al yéetel u ya’alal ba’ax u k’a’ananil u kaláanta’al le ba’alche’a.

Xak'alutskíinsa'an tumen: Sasil Sánchez Chan