de

del

Foto: Abraham Bote Tun

Maaya ko’olel péektsiltik justiisya, u múuch’kabilo’ob kaaj yéetel uláak’ máako’ob ku meyajtiko’ob p’iis óolale’ tu beetajo’ob noj páayt’aan ti’ u jala’achil u lu’umil Yucatán ti’al ka yanak u ts’aatáantik u béeytal u p’áatal t’áalkab justiisya ichil u maaya ko’olelilo’ob le péetlu’uma’, tu’ux ka xu’ulsak xan péech’óol ku beeta’al ti’ máak yóok’lal u ch’i’ibalil, ichil u sisteemasil u p’iis óolta’al máak.

Tu súutkil úuchik u ts’a’abal k’ajóoltbil Agenda para el acceso de mujeres mayas de Yucatán, le martes 6 ti’ septiembre máanika’, k’áata’ab ka yanak u beeta’al meyajo’ob, tsikbalo’ob yéetel ka je’ets’el poliitikáas ti’al kaaj, tu’ux ka chíimpolta’ak le páajtalilo’oba’.
“Tumen to’one’ kk’áate’ kuxa’ano’ob, jáalk’abo’on, mu’uk’a’ano’on yéetel ki’imak óolo’on”, tu ya’alajo’ob. 

 

También te puede interesar:Yucatán: Activistas llaman a garantizar justicia comunitaria de mujeres mayas

 

Liria May Canul, máax jo’olbesik meyaj tu kúuchil Centro Alternativo para el Desarrollo Integral Indígena, tu ya’alaje’, tu péetlu’umil Yucatáne’, u 65 por siientoil ko’olele’, maayaob; ts’o’okole’ ichil lajun u túulale’, ti’ uktúulal beeta’ab wa ba’ax loobilaj ti’. 
Yóok’lal le je’elo’, tu tsikbaltaj jach najmal u séeb u’uyik mola’ayo’ob meyajtik jejeláas ba’al ti’al u p’iis óolta’al máak, tumen leti’ xan ku k’a’abéetkunsik maaya ko’olel.

Uláak’ ba’al tu tiskbaltaje’, ichil Agenda, beeta’ab tumen maaya ko’olele’, ku xo’okol jejeláas tsikbalo’ob yóok’lal bix u kuxtal maaya ko’olel ich loobilajil, péech’ óol, jumpáaykunsajil yéetel xma’ p’iis óolil.

Fátima Gamboa Estrella, máax múul jo’olbesik Equis Justicia para las Mujeres, tu ch’a’achibtaj u k’a’ananil u séeb ts’aatáanta’al ba’ax k’a’abéet ti’ maaya ko’olel, ti’al u ch’éenel u loobilta’al.

X-áabogadae’ tu ya’alaj tu lu’umil Yucatáne’, lalaj ka’ap’éel oora yéetel 22 minutos, ichil u winalil enero tak mayo ti’ u ja’abil 2022e’, yanchaj t’aan beeta’ab tak 911 ti’al u k’áata’al áantaj tumen yaan wa máax ku loobilta’al ka’achij; Yucatáne’ ti’ yaan tu lajunp’éel kúuchil tu’ux ku asab úuchul t’aan ti’al u k’aata’al áantaj tumen tu beeta’al sexual loobilaj wa biolaasyon.

Yóok’lal le ba’ax ku yúuchula’, jach táaj k’a’abéet u pakta’al bix suuka’an u p’iis óolta’al ba’al te’e kaajo’obo’, beyxan bix u ch’a’anukta’al ba’al tumen u juesilo’ob paas, beyxan jkomiso’ob ti’al ka chíimpolta’ak. “K’a’anan u na’ata’ale’ ti’ leti’obe’ mina’an u taak’inil u meyajo’ob, mix xan ti’al u kaambalo’obi’, wa ti’al u ajkanan kaajilo’obi’, ts’o’okole’ yaan ba’alo’ob suuka’an u beeta’al kaaje’ ku p’a’atal paachil chéen tumen ko’olel wa xiib beetik”, tu tsikbaltaj.

Xak'alutskíinsa'an tumen: Sasil Sánchez Chan