de

del

Tukulta’ane’ síinik yaan ichil tuláakal le yóok’ol kaabila’ je’el u xoka’al wa ku jóok’sa’al beyka’aj 20 x 10 éelbarta’an tak 15; le je’ela’ ku taal u ts’áaj 20 mil billones le mejen ba’alche’oba’, wa ma’e’ ti’al u yila’al óoli’ beyka’aje’, unaj u ts’íibta’al 20 ts’o’okole’ tu paache’ 15 seeróos.

Le beyka’aj ku tukulta’ala’ béeychaj u tuukulta’al úuchik u beeta’al jump’éel xaak’al xook jo’olbesa’ab tumen jbioologóos ti’ u noj najil xook Universidad de Würzburg Sabine Nooten y Patrick Schultheiss. Meyaje’ jts’a’ab k’ajóoltbil tu pikil ju’unil Proceedings of the National Academy of Sciences (PNAS).

Ku asab sáasiltal jaytúul síinik ku tukulta’al yaan wey yóok’ol kaabe’ kéen táakbesa’ak xan beyka’aj u biomaasail le ba’alche’obo’. U xookil le je’elo’ kéet yanik yéetel 12 megatoonesil karboonóo. 

“Le je’ela’ ku píitmáan ti’ u biomaasail ch’íich’o’ob yéetel mamiifero’ob ku yantalo’ob ich k’áax, ts’o’okole’ ku chíikbesik óoli’ keet yanik yéetel u 20 por siientoil u biomaasail wíinik”, tu tsolaj Patrick Schultheiss ti’ k’a’aytajil ts’íib. 

 

También te puede interesar: ¿Cuántas hormigas hay en la Tierra?

 

Ti’al túun u tukulta’al jaytúul síinik yaane’, yanchaj u xak’alta’al u yaba’ach jejeláasil xaak’alo’ob yáax beeta’an yóok’lal mejen ik’elo’ob, ts’o’okole’ xak’alta’ab xan kex 500 u p’éel u xaak’alilo’ob síinik, ka’aj ts’o’oke’ tu xa’ak’taj ichil jump’éel tsolts’íib.

Ojéela’an síinike’ ku béeytal u kuxtal óoli’ je’el tu’uxake’, chéen tu’ux jach ke’el yéetel yaan bate’ ma’ táan u yantali’. Ila’abe’ te’e troopokoso’ leti’e’ tu’ux asab piim u yantalo’ob. Ts’o’okole’, suuk u yantalo’ob xan ti’ k’áaxo’ob yéetel tu’ux tikin lu’um. Ka’alikil, tu’ux ma’ jach táan u yanta’alo’obi’, leti’e’ tu’ux ku yantal wíinik xan.

Beey túuno’, xaak’al ku tukulta’al u beeta’al tu pachil k’iine’, unaj u táakbesik u yojéelta’al ba’ax beetik u k’i’itpajalo’ob ti’ uláak’ tu’uxo’ob, yéetel bix kéen xi’ik u bin u k’éexel.
U k’a’ananil u yojéelta’al jaytúul yaan yéetel bix u k’i’itbesmajubáajo’obe’ ku xo’okol xan te’e xaak’alo’, tumen ku ya’alik: “Ichil jump’éel ektaareae’, síinike’ ku péeksik tak 13 u tóoneladasil lu’um lalaj ja’ab”, jts’a’ab ojéeltbil tumen Patrick Schultheiss, "le beetike’ yaan ba’al u yil yéetel bix u yutsil péek ba’al ichil ba’ax tséentik ba’al te’e yóok’ol kaaba’, yéetel xan bix k’i’itbesa’al u yi’inajil xíiwo’ob yéetel che’ob”.

Kex beyo’, yaan xan síinike’ jach ya’ab u multiko’ob ba’al. Je’el bix le chak síiniko’obo’, tumen je’el u jach beetiko’ob loobilaje’.

Xak'alutskíinsa'an tumen: Sasil Sánchez Chan