de

del

U jejeláasil ta’il míis 45 u p’éel noj lu’umobe’ ku k’uchulo’ob tak Sian Ka’an

Proviene de 45 países 99 por ciento de la basura que recala en las playas de Sian Ka’an
Foto: Juan Manuel Valdivia

Tukulta’ane’, ti’ lalaj jump’éel toj kiloometróo yaan tu jáal ja’il Reserva de la Biosfera Sian Ka’an, yaan kex ka’ap’éel kiilóo yéetel uláak’ táanchúumukil ti’ u xiixel ba’al ku pu’ululi’. U 99% ta’il míise’ ku taal kex ti’ 45 u p’éel noj lu’umo’ob, beey tu tsikbaltaj Ángel Omar Ortíz Moreno, máax jo’olbesik le k’áaxil kaláanta’ana’. 
Yóok’lal le je’ela’, tu tsolaje’ lalaj ja’abe’ ku beeta’al meyajo’ob ti’al u líik’sa’al ba’alo’ob pula’an te’e jáal ja’o’; ku táakpajal jejeláas u múuch’kabilo’ob kaaj, múuch’o’ob meyajtik ba’al ti’al u k’a’amal ajxíinximbal máako’ob yéetel u múuch’ilo’ob chuk kay, beyxan u mola’ayilo’ob méek’tankaaj yéetel u ajmeyajilo’ob Comisión Nacional de Áreas Naturales Protegidas (Conanp).

Tu tsikbaltaje’, yóok’lal le meyajo’ob je’elo’ ila’ane’ u 99% ba’ax ku seen pu’ulule’, ku jíilta’al tumen u muuk’ ja’, ts’o’okole’ u ya’abile’ ti’ u taal Estados Unidos, Venezuela yéetel Colombia, ba’ale’ beyxan yaan uláak’o’obe’ maas chan náach tu’ux u taalo’ob, je’el bix Rusia, Finlandia yéetel Emiratos Árabes Unidos.

U ya’abile’ plaastikóos, u yalabil ts’aak, nu’ukulo’ob beeta’an yéetel uulée, tu’ux xan ila’ane’ yaan kex 2 mil 435 kg u xiixel ba’al ti’ lalaj toj kiloometróo.  
Tu ts’áaj u níib óolalil jejeláas múuch’kabilo’ob, je’el bix Amigos De Sian Ka'an A.C;  Ca’ape-Chen S.C. de R.L. de C.V., Global Vision International México, Mimi Ma Tours S. A. De C. V. /Les Tours De Mimi, Royalton Riviera Cancún And Hideaway, Secrets Maroma Beach,Fundación Sandos, Hoteles Mayakoba (Fairmont, Rosewood y Banyan Tree), CROC Tulum/Playa del Carmen, Zofemat Tulum, Servicios Públicos Municipales Tulum, Flora, Fauna y Cultura De México A. C., Ocean Conservancy, Quintana Roo, Terracycle, Osprey Tours, SCPST Punta Allem, SCPST Vigía Grande, SCPST Las Boyas, SCPST Nativos de la Bahía, PARLEY, SCPST Orquídeas de Sian Ka’an, Ford Motor Company, SCPP Vigía Chico, SCPP José María Azcorra, máaxo’ob yéetel meyajta’an kex 50 u téenal u máan molbil ba’al lik’ul u ja’abil 2007, tu’ux táakpaja’an maanal 3 mil 200 u túul aj-áantajo’ob, ti’al u mo’olol maanal 151 tóoneladáas ba’al.

Ortíz Morenoe’ tu k’a’ajsaje’ Reserva de la Biosfera Sian Ka'an (RBSK), chíimpolta’ab yéetel le k’aaba’ je’elo’ tu k’iinil 20 ti’ enero ti’ u ja’abil 1986; k’aaba’inta’ab Patrimonio Mundial de la Humanidad tumen UNESCO tu ja’abil 1987, ts’o’okole’ yaan kex 150 km u jáal ja’il.

 Xak'alutskíinsa'an tumen: Sasil Sánchez Chan