Tu ja’atskab k’iinil jo’oljeak martese’, u múuch’kabil Colectivo por la Protección de Todas las Familias en Yucatán, Unidad de Atención Sicológica, Sexológica y Educativa para el Crecimiento Personal (UNASSE) yéetel Indignacióne’, tu ts’áajo’ob k’ajóoltbil u tsoolmeyajil El Arcoíris También Brilla en Yucatán. Le je’elo’ jump’éel ju’un tu’ux ts’íibta’ab bix u bin meyajo’ob ku beea’al tumen le jaats kajila’, ti’al u yutsil kuxtalo’ob tu lu’umil Yucatán. Meyaje ’beeta’ab úuchik u máan u k’iinil Día Internacional para salir del closet.
Lourdes Medina, máax beetik u áabogadail Indignación, tu ya’alaje’ le ba’alo’ob ts’o’ok u béeykunsa’al yóok’lal u páajtalilo’ob máaxo’ob táaka’an ichil LGBTTIQA+ kaaje’ jump’éel ba’al múula’an beeta’an -ya’abach máak yéetel múuch’kabilo’ob táakpaja’ano’obi’- “ku ye’esiko’ob taak u múul meyajtiko’ob yéetel ku ts’áak u muuk’o’ob ti’al u béeytal u chíimpolta’al u páajtalilo’ob máak”.
En español: Conoce avances y pendientes en derechos a la comunidad LGBTTTI
Tu tsikbaltaje’, te’e tsoolts’íibo’ yaan u tsola’an bix úuchik u yúuchul ba’al tak ka’aj éejenta’ab u béeytal u paklan ts’o’okol u beel xiib yéetel xiib, beyxan ko’olel yéetel ko’olel, tu ja’abil 2021, ba’ale’ beyxan bix úuchik u chíimpolta’al u páajtalil u baatsil le jats kaaja’, ichil uláak’ páajtalilo’ob.
Kex tumen yaan ba’alo’ob ts’o’ok u béeykunsa’al ti’al u béeytal u ts’o’okol u beel máake’, Lourdes Medina tu ya’alaje’ “láayli’ yaan ba’alo’ob p’axa’an ti’ le jats kaajila’, tumen ma’ tu ts’a’abal ti’ob mix IMSS wa ISSSTE”.
Máax chíikbesik u múuch’il Colectivo por la Protección de Todas las Familias en Yucatán, Alex Orué, tu tsikbaltaj te’e súutuko’, k’uch kajtal tu noj kaajil Jo’, ukp’éel ja’abo’ob paachile’, tumen utschaj tu yich juntúul máak, ka tu jets’aj “u beetik u yotoch te’ela’, ba’ale’ tu yila’aje’ ya’abach ba’al k’atik u beel ti’al u chíimpolta’al u baatsil”.
Beey túun úuchik u káajal u múul meyaj yéetel uláak’ máako’ob je’el bix leti’o’, ti’al u kaxtik bix je’el u yáantaj ti’al u beetik utsil ba’al yóok’lal u páajtalilo’obi’; beey káajik múuch’kabil jts’a’ab ichil u k’aaba’ “familias” ti’al u jeel ts’a’abal u yóolil le t’aana’, tumen yaan u múuch’il máako’ob k’alik u tuukulil le t’aana’.
Uláak’ ba’ax tu ya’alaje’, te’e ja’aba’ u díiputasyonil Yucatán ts’o’ok u much’ik u séekundarias a’almajt’aano’ob yóok’lal ba’ax yaan u yil yéetel u paklan ts’o’okol u beel xiib yéetel xiib, beyxan ko’olel yéetel ko’olel, ba’ale’ “ya’abach ba’al ku binetik”.
Beyxan tu ch’a’achibtaj a’almajt’aan chíimpoltik identidad de género, u ka’ansa’al jejeláas ba’al yóok’lal LGBTTIQA+ kaaj ti’ máaxo’ob ku meyajo’ob te’e fíiskaliaso’obo’ yéetel u mola’ayilo’ob jala’ach, je’el bix xan uláak’ ba’alo’ob ti’al ma’ u péech’óolta’al mix máaki’.
Xak'alutskíinsa'an tumen: Sasil Sánchez Chan