de

del

Foto: Efe

Ik’el ku k’aab’atik royae’ ku páajtal u yila’al ma’ u seen k’i’itpajal ba’ale’ ma’ tu páajtal u ch’éejsa’al, ts’o’okole’ xaak’al ku beeta’al ti’al u ts’aatáanta’ale’, táan u meyajta’al tumen le nukuch mola’ayo’ob konik u koontrail xan; tu k’ab yaan u ma’anal káafée, u ko’onol i’inaj xa’ak’ta’an, u ko’onol féertilisaantes yéetel uláak’ ba’alo’ob k’a’abéet ti’al u ya’abkunsa’al le beyka’aj ku pa’ak’alo’. Túulis koonol ku beeta’al, tu tsikbaltaj José Gervasio Partida Sedas, jxaak’al xook ti’ u kúuchil Centro Regional Universitario de Oriente (CRUO).

Mejen k’aank’an wíiwits’ ku káajal u yantal tu le’, ku bin u jáayal tak kéen u beet u lúubul. Kéen k’asak u xíiwile’ ku yúuchul xan ba’ax k’aaba’inta’an beey fotosíntesis –leti’e’ ba’ax ku beetik xíiw ti’al u ch’a’ak u muuk’ u kuxtañ–, ba’ale’ ku k’askúuntik xan u yich kafetóos, leti’e’ séeresao’. 

Partida Sedas ku tsolike’ royae’ úuch káajak u beetik u talamtal ba’al ba’ale’ ti’ soonas baajáas. Ooxol ku beetik xane’, ku yáantaj ti’al u k’i’itpajal, ts’o’okole’ ku k’askúuntik tak u jejeláasil arábica, ku pa’ak’al ichil 800 yéetel 2 mil 100 meetróos yóok’ol u p’iisil k’áak’náab.

Béey túuno’, yóok’lal le je’ela’ táan u mu’uk’ankúunsa’al u ch’éenel u pa’ak’al u jejeláasil de páais, ti’al u meyajta’al le de xa’ak’ta’an ichil canéfora (wa robusta) yéetel arábica, tumen maas ma’ séeb u k’astalo’ob kéen okok roya ti’. Ba’ale’ kex beyo’ láayli’ u k’astalo’ob tumen. Tu paach xane’ ti’ yaan broca, juntúul ik’el ku potik yéetel ku tikinkúunsik u seeresasil káafée.

“U jaajile’ u pa’ak’al káafée walkila’ ma’ ya’ab u meyajta’ali’ (…) ma’ tu bo’ota’al je’el unaje’, mina’an taka’in ti’al u bo’ota’al u meyajta’al paak’al, ti’al u yila’al ma’ u yokol u yik’el”, tu tsikbaltaj u jka’ansajil CRUO. 

Partida Sedase’ tu ya’alaj, kex ts’o’ok u k’éexel jayp’éel ba’alo’ob ti’ le jala’achil ku meyaj walkila’, ma’ táan u beetik uts ti’ u paak’alil káafée. Tu k’ab nukuch mola’ayo’ob p’aatal tuláakal ba’ax ku beeta’al yéetel káafée tu lu’umil México. Ts’o’okole’ leti’ob xan máax ts’áak u beelil poliitikáas yaan, tak xaak’alo’ob yóok’lal. 

Xak'alutskíinsa'an tumen: Sasil Sánchez Chan