de

del

Ts’o’ok u jach ya’abta’al máax p’atik péetlu’umo’ob tu’ux ku pa’ak’al káafée

Se intensifica la migración en los estados cafetaleros; campesinos buscan ingresos
Foto: Pablo Ramos

U p’atik máak u kaajal te’e péetlu’umo’ob tu’ux suuka’an u pa’ak’al k’a’ach káafe tu noj lu’umil Méxicoe’, Chiapas, Veracruz, Puebla yéetel Oaxaca, ka’anchaj 18.9 por siiento ti’ le ts’ook lajun ja’abo’obo’; yéetel uláak’ 40 por siiento ti’ le beyka’aj yanchaj tu káajbal le siigloo’. Te’e kamp’éel péetlu’umo’obo’ láayli’ u chíikpajal u luk’ul u kajnáalilo’obi’, beey chíikpaj tu xookil Instituto Nacional de Estadística y Geografía (Inegi).

Le promeedyo je’ela’, ku jach ya’abta’al kéen ila’ak jach bix yanik ba’al tu péetlu’umil Chiapas, péetlu’um tu’ux ku asab meyajta’al káafée, tumen le beyka’aj máak ku luk’ul te’elo’ ts’o’ok u ka’ap’éelchajal ti’ le ts’ook junk’aal ja’aob’obo’, tumen ka’achaj 101.8 por siiento; tu paache’ ti’ yaan Veracruz, tu’ux k’ucha’an u xookil tak 47.4 por siiento. Le je’elo’obo’, yéetel tak Oaxacae’, leti’e’ péetlu’umo’ob jo’olbesik u xookil máaxo’ob p’atik u kaajalo’ob ti’al u kaxtiko’ob meyaj.

“U ch’éenel u pa’ak’al káafée’, ts’o’ok u bin u p’áatal je’el bix u bin u líik’il táankelemo’ob. Máako’ob in wéet ja’abilo’obe’ ma’ táan in wilko’ob weye’. Jach jump’íito’on. Ts’o’okole’, tumen láayli’ jach ema’an u tojol u ma’anale’, ya’abach máake’ luk’ tu kaajal”, tu tsolaj Valente García, ajpak’náal ti’ u kaajil Limones, Cosautlán, Veracruz.

U pa’ak’al káafée’ ts’o’ok u sa’atal tumen ma’ ka’ansab tu beel ka’ach tu paalil máak te’e najilo’ob xook, ku tsikbaltik jmeyaj káafée 32 u ja’abil. “Tene’ kin wu’uyik ka’ach u t’aan juntúul in wéet wíinik ti’ u kaajil Ixhuatlán, kéen u ya’al wa ba’ax yóok’lal káafée: ‘kéen xi’ik xook ka’ache’ ku ya’alal teen: ¡kaambanakech paal! a k’áat wáaj u p’áatal a beet a k’éek’enil je’ex a yuume’”, ku tsikbaltik García.

Leti’ túune’ ku tukultike’, yaan u k’uchul u k’iinil u ka’a meyajta’al lu’um kéen jach talamchajak ba’al ti’al u tséentikubáaj máak.

Javier Ramos, u kajnáalil Acatepec, Guerreroe’, tu tsikbaltaj: ba’ax kun suut in paalal weye’. Ts’o’ok u p’atiko’on tak juunal wey yéetel in watane’. Ku tsikbaltike’ láaj bino’ob, chéen u xt’uupil p’aatal yiknalo’ob, ts’o’okole’ ma’ naats’ tu’ux bino’obi’, k’ucho’ob tak Toluca, Monterrey wa Estados Unidos, ba’ale’ mix juntúul taak u suuti’. 

Yaan jaytúul ti’ máaxo’ob pak’ik káafée’ ku ya’aliko’obe’ ku p’áatal u meyajto’ob tumen k’áax tu’ux yano’obe’ p’ata’ab ti’ob tumen u láak’o’ob, yéetel leti’ suukchaj u meyajtiko’obo’.

Xak'alutskíinsa'an tumen: Sasil Sánchez Chan