de

del

Jo’e’, kaaj tu’ux muuch’ul jejeláas miatsilo’obe’, ku k’iimbesik 481 ja’abo’ob yanak

Mérida, ciudad pluricultural que mantiene su esencia y tradiciones: experto
Foto: Rodrigo Díaz Guzmán

Ts’o’ok u máan 481 ja’abo’ob yanak u noj kaajil Jo’, le beetike’, j-áarkitektóo yéetel jts’íib k’ajla’ay Raúl Enrique Rivero Canto, máax jo’olbesik u meyaj u siientifikoil múuch’kab Ciudades y Pueblos Históricos ti’alinta’an tumen Icomos Mexicanoe’, ku yilik te’e noj kaaja’ jejeláas miatsilo’ob yaan, ba’ale’ kex beyo’ yaan u muuk’il u yóol.  

Tu kaajl Jo’e’ xa’ak’an miatsilo’ob, “ba’ale’ yéeya’an ba’ax xa’ak’ta’ani’, jujump’íitil úuchik u bin kyéeyaj”, xa’ak’an maaya miatsil, sak wíinik yéetel áafrikana miatsil, je’el bix xan británica kaaj, tumen yanchaj piraatáas kóojo’ob te’e kaaja’.
“Jo’ je’el bix yanika’, óoli’ beey jump’éel sáandwichone’, wa jump’éel éensalada, tu’ux xa’ak’ta’an jejeláas u yáalal wa  ba’ax, jejeláas ba’al táaka’ani’, ts’o’okole’ tuláakal u jaatsilo’ob kaaje’ k’a’anan”, tu ya’alaj.

 

En español: Mérida, ciudad pluricultural que mantiene su esencia y tradiciones: experto

 

Leti’e’ ku tukultike’, ka’ap’éel noj miatsilo’ob múuch’o’ob ti’al ka béeyak u yantal u kaajil Jo’ je’el bix k-k’ajóoltik bejla’o’, ba’ale’ kex beyo’, táaka’an xan uláak’ ts’o’ok u bin u k’uchla’ajali’, je’el bix: libanesa, coreana, ichil uláak’o’ob.

Beey túuno’, ku ya’alike’, ku káajal xan u yantal k’eexilo’ob ti’ bix u na’ata’al le kaaja’, tumen wíinike’ ku ti’alintik ba’ax yaani’ beyxan bix u máan k’iini’. 
“To’one’ maas uts k-ilik kwa’atal ti’ jump’éel kúuchil yaan u yóok’olil, ba’ale’ u tuukulile’, ka béeyak u múul yantal máak ich kaaj, tumen beey k-ilik u yúuchulo’, te’e k’íiwiko’, Plaza Grande, yéetel uláak’ paarkeso’ob”.

Tu ya’alaje’, Plaza Grandee’ u ch’a’amaj u moots ti’ u kaajil Jo’, ba’ale’ láayli’ chíika’an u núupul jejeláas miatsilo’obi’, tumen k’íiwiko’obe’ u chíikulal amerikanóo miatsil, tumen tu lu’umil Europae’ le k’íiwiko’obo’ ma’ jach je’ex le yano’ob Jo’i’.

Ku tukultike’, yaan jejeláas ba’alo’ob k’a’abéet u píitjo’oltik le kaaja’, je’el bix u p’áata’al mina’an ts’ono’oto’ob wa áak’alo’ob, je’el bix xan u seen tóop’ol k’oxol, tumen tak le je’elo’ ku tsa’aysik k’oja’anilo’ob; ba’ale’ u jach noj ba’ax k’a’abéet u píitjo’olta’ale’, leti’ u p’áatal máak jumpáayil ti’ le kaaja’.

U noj kaajil Jo’ yaan walkila’ ma’ táaka’an ka’ach ichil Nueva España, ts’o’okole’ ka’ache’ “ti’al tuláakal ba’ale’ beey peten u pakta’ale’, tumen chéen ti’ cheem ku béeytal u k’uchul máaki’”, le beetik kex beyo’, yóok’lal bix u nu’ukil u k’uchul máake’, béeychaj u yantal jejeláas miatsilo’ob kóoj te’elo’, le beetik xa’ak’pajo’obi’. 

Tu tsolaje’, k’iimbesaj ku beetike’ ts’o’ok xan u k’éexel, ba’ale’ je’el bixak ka beeta’ake’, k’a’anan ma’ u xu’ulul, tumen ma’ili’ yanak u noj kaajil Jo’e’, yaanili’ jump’éel kaaj tu’ux kuxa’an maaya wíiniki’, “ba’ale’ le ba’ax ku k’iimbesa’alo’ leti’ u noj kaajil Jo’ je’el bix le k-k’ajóoltmaj bejla’o’”.

“Kex k-ojel bix úuchik u máan k’ajla’aye’, najmal k-na’atike’ leti’ ba’ax ts’áak k-óol yéetel k-k’a’ajsik ba’al ti’al ma’ u ka’a beetchajal ba’ax ma’ unaji’, ti’al u béeytal kxíimbal”.

Rivero Cantoe’ ku ya’alike’ yaan jejeláas ba’alo’ob ucha’an tu k’ajla’ayil Jo’, k’a’anan ti’al le bix yanik bejla’o’, ichilo’obe’, leti’e’ ka’aj yanchajo’, tu ja’abil 1542, tumen k’éex ba’al ti’ bix yanik ka’acho’.

Beyxan yanchaj ba’al u yil Independencia yéetel Porfiriato, tumen leti’ ka’aj káaj u meyajta’al kij, ts’o’okole’ mu’uk’anchaj tak ka’aj yanchaj u náajalil ti’al kaaj, “tumen kéen yanak taak’ine’, yaan meyaj”.

Leti’e’ ku tukultike’, ka’ap’éel ba’al jach k’a’anan ti’al u kaajil Jo’: le ka’aj yanchaj ka’ap’éel noj tuukulo’obi’ yéetel ka’aj káaj u meyajta’al kij, tumen yéetel le je’elo’ ayik’alchaj le kaajo’.

Xak'alutskíinsa'an tumen: Sasil Sánchez Chan