de

del

Foto: Juan Manuel Valdivia

Tu ja’abil 2022e’ ma’ jach ma’alob úuchik u jóok’ol ba’al yóok’lal loobilaj yanchaj tu péetlu’umil Quintana Roo, u ya’abile’ ti’ le je’ela’ leti’e’ yanchaj ba’al u yil yéetel le ku yúuchul ichil xiib yéetel ko’olel, le beetike’, te’e ja’abil 2023a’ yaan ya’abach meyaj ti’al beetbil, beey úuchik u ya’alik Vanesa González, máax jo’olbesik u féeministail múuch’kabil Derechos, Autonomías y Sexualidades (DAS).

Leti’ tu ya’alaje’, k’a’abéet u jóok’sa’al uláak’ taak’in ti’al u beeta’al le meyak unaj u yantalo’, unaj u ts’áak u yóol máak ti’al u ch’éenel u xmaman beeta’al beey táan u beta’al le meyajo’, je’el bix u búukinta’al chak k’aank’an nook’ ti’al le 25 ti’ noviembre, ti’al beyo’ u jach káajal u beeta’al meyaj te’e kaajo’obo’, ba’ale’ tu’ux ka yáax na’atak ba’ax k’a’abéet.

 

En español: No cerramos bien el 2022 en violencia de género: Feministas de QRoo

 

Tu tsikbaltaje’ u ya’abil ko’olel jsa’a’t tu kaajilo’ob Benito Juárez, Solidaridad yéetel Othón P. Blancoe’, yaan u ja’abil ichil 10 tak 19, le beetike’ táan u yila’ale’ jach k’a’abéet u yúuchul meyaj tu séeba’anil te’e kaajo’oba’, ti’al u kaxta’al ka xu’ulsa’ak le loobilaj ichil xiib yéetel ko’olel.

Uláak’ ba’ax jach jak’be’en óole’, leti’e’ xookolo’ob jts’a’ab k’ajóoltbil tumen Fiscalía General del Estado, tumen ma’ juntakáalili’ yanik yéetel ba’ax ojéelta’an tu noj lu’umil México, ts’o’okole’ le je’elo’ jump’éel ba’al jach jela’an yéetel k’a’anan; najmal u yúuchul meyaj ti’al u xu’ulsa’al tuláakal le ba’axo’ob ma’ tu beel yaniko’ob walkila’.

“Tuláakal u nu’ukil justiisyae’ u jets’maj tu’ux yaan u jach ya’abil le talamilo’ob yóok’lal loobilaj, beyxan tu’ux k’a’abéet u beeta’al u nu’ukbesajilo’ob ti’al u ch’éenel u yantal. Uláak’ ba’al jach k’a’anane’ leti’e’ meyaj unaj u beetchajal tu’ux ma’ jeets’el yaan kaaji’ ba’ale’ yaan wíinik kaja’ani’, tumen INEGIe’ ma’ u táakbesmaj ti’ xookil ku beetik, ts’o’okole’ le je’elo’ láayli’ xan loobilaj”, tu ya’alaj Vanessa González.

“Ma’ k’a’abéet u je’ets’el poliitikáa ti’al u ts’a’abal u si’ipil kaaj, unaj u beeta’al ti’al u kaláanta’al ma’ u yúuchul k’aasil ba’alo’ob, le je’elo’ jach je’el u yáantaje’, tumen beyo’ je’el u yantal uláak’ bix u yéemel u xookil káaltalil, ichil uláak’ ba’alo’ob, ti’al xan u bin u kaambal kaaj”, tu ya’alaj.  

Xak'alutskíinsa'an tumen: Sasil Sánchez Chan