de

del

Foto: Juan Manuel Valdivia

Ichil ba’ax chíikpaj Encuesta Nacional de Seguridad Urbana (ENSU) meyajta’ab tumen Instituto Nacional de Estadística y Geografía (Inegi), tu ts’ook óoxp’éel winalo’ob ti’ u ja’abil 2022e’, noj kaajo’ob tu’ux asab piimchaj u saajkil kaaj ti’al u kajtale’ letie’ yano’ob Kaanpech yéetel Cancún, tu ka’ap’éelile’ tu Petenil Yucatán. U 66 yéetel u 82 por siientoil u kajnáalo’obe’ sajak kuxliko’ob te’elo’. Ba’ale’ ma’ beey u chíikpajal ba’al tu noj kaajil Jo’, tumen láayli’ u pakta’al beey le kaaj tu’ux mina’an sajbe’entsil ichil le Petenilo’, tumen chéen 29 por siiento u kajnáalilo’ob ku yu’ubiko’ob saajkil.

Ichil ba’ax chíikpaj ti’ u xookil sajbe’entsil ENSUe’, Kaanpeche’ jump’éel ti’ le kaajo’ob tu’ux piimchaj le saajkilo’, tumen tu yóoxp’éel trimeestreil u ja’abil 2022e’ 42 por siientoil kaaj ku yu’ubik saajkil, ba’ale’ ti’al u ts’ook óoxp’éele’ jna’ak 66 por siientoil.

 

En español: Campechanos y cancunenses, viven con miedo en sus ciudades

 

Ti’al le xookila’ ku ch’a’anukta’al le jaytúul máak kíinsa’ab ti’ le péetlu’umilo’, ba’ale’ te’e noj kaajo’ ti’ chíikpaj u ya’abil le kiinsaj úucho’. Ka’ache’ le je’elo’ ku yu’ubal ti’ kaajo’ob je’el bix Candelaria, Escárcega, Palizada, Calakmul yéetel Carmen. Beey túuno’ Carmene’, láayli’ xan chíikpaj te’e xookilo’, ba’ale’ leti’e’ uts úuchik u jóok’ol, tumen ti’ 63 por siientoil yaan ka’ache’, éem tak 59.

U noj kaajil Cancúne’, le ku jach xíimbalta’al tumen uláak’ táanxel kajil máako’obe’, ku ch’a’abal tumen ya’abach ti’ leti’ob ti’al u p’áatalo’ob kajtali’. Ichil u xookil ENSUe’ a’alabe’, le noj kaaja’, ti’ yaan ka’ach u xookil 77.5 por siientoil, ba’ale’ k’uch tak 82 ti’ máaxo’ob ku yu’ubiko’ob saajkil. Beey túuno’, ichil uláak’ u kaajilo’ob Quintana Rooe’, chíikpaj xan Chetumal, ba’ale’ leti’e’ úutchaji, tumen ti’ le 60.5 por siientoil kaaj sajak u yu’ubik kuxlik te’elo’, éem tak 53.3. 

Ichil ba’ax uláak’ ku chíikpajal te’e xookilo’, kaajo’ob tu’ux asab ya’ab u yu’ubik saajkil máake’ leti’ le je’elo’oba’: Fresnillo, Zacatecas, Irapuato, Naucalpan de Juárez, Ecatepec de Morelos yéetel Ciudad Obregón. Ba’ale’ tu kúulpachile’, le kaajo’ob jach ma’ sajak mix sajbe’entsil u yu’ubik yanik máake’ leti’ le je’elo’oba’: San Pedro Garza García, Los Mochis, Benito Juárez, Los Cabos, Tampico yéetel Cuajimalpa de Morelos: te’elo’ u xookile’ k’ucha’an 8.1, 15.0, 19.4, 20.9, 22.1 yéetel 22.3, yóok’lal bix tsola’ailo’ob. 

Xak'alutskíinsa'an tumen: Sasil Sánchez Chan