de

del

U mootsil kch’i’ibal

Mirar la lengua maya como los fuertes árboles de Yucatán: petición de Elisa Chavarrea al Congreso
Foto: Rodrigo Díaz Guzmán

Elisa Chavarrea Chim


Síijen ti' u bo'oyil ya'axche'
tin chu’uchaj u kaab u yiimo’ob Ixchel,
tu méek’en Itzamná,
tu múul sáasilkunto’ob in t'u’ut'u’ul beej.

Síijen ichil u paakat u yaabilaj yuumtsilo’ob
kex káaj in bin te’ xa’ayil beejo'obo’
tin kaxtaj u tojil in beel.

In ch'i'ibalile’ tu mu’uk’ankúuntubaj,
yéetel u tsolxikin in chiich,
tu máansajten tin náayil,
tu k'óoben, 
tu'ux ku tak’ankúunsikubaj
jejeláas t'aano'ob,
tu’ux ku síijil yaabilajo’ob,
tu’ux ku síijil xma’ subtakilo’ob.

_________________________________________________


Bix a beele’ex, bejla’e’ jump’éel ti’ le k’iino’ob tu’ux k’a’ajesik u k’a’ananil ba’axten k’a’anan kmeyaj yéetel kchíimpoltik maaya t’aan, ba’axten ma’ unaj u sa’atali’. Ba’ale’ ma’ chéen bejla’e’, k’a’ana’an sáansamal.

Kex óota’ab tse’elel in t’aane’, ma’ j-úuchi’; kex a’alabten a t’aanik maayae’ yaan a pe’ech’ óolta’al, ma’ úuchi’, yaan máax a’alten ma’aten a wu’uyaj ich maaya, bejla’e’ ku bin in we’esik maaya t’aane’ ku ketikubáaj yéetel uláak’ t’aano’ob ku taal ti’ tanxéel tu’uxo’ob.

Chéen ba’ale’ ma’ chéen ka kt’aan maayai’, k’a’ana’an xan u múul bin yéetel uláak’ tsikbalo’ob yo’olal u kuxtal maaya kaaji’, yéetel toj óolal, yéetel a’almaj t’aan, tumen kex beeta’ak ya’ab ba’alob wa ma’ tu machikubáaj yéetel uláak’ meyajo’obe’ ma’ tu k’uchul mix tu’ux.

Maayae’ unaj kpáaktik beey le che’ob wey síijnalo’ob tu lu’umil Yucatán, yaan u muuk’, ts’o’ok u ye’esajle’ le che’ob weyilo’obe’ jach yaan u muuk’, kex taalak jump’éel chak ik’ale ma’ teen u lu’ubsej, ma’ tu ka’achal, le ku taasalo’ob táanxel tu’uxe’ séeb u lúubul, le kéen máanak le chak iik’alo’ chéen le che’ob weyilo’ob p’aatlo¡, je’ex le ya’axche’o’ ba’ale’ k’a’abéet kpak’ik yéetel kjoóoya’abtik.

Maayae’ je’ex le p’óoko’ob, le nook’o’ob ku taasal táanxel tu’ux ku yóotal ko’onol to’on beey weyilo’obe’, k-ilik ma’ tu ketikubáaj tumen kex t-ich chika’an ti’ ba’ale’ ba’ax k-k’ajóole’ k-ojel ma’ weyile’, u tsu’e’ k-k’ajóol, kti’al.

Kmiatsile’ ma’ u béeyta’al u na’atal wa ka tse’elek kt’aani’, tumen maayae’ u puksi’ik’al, k-kuxtal, maayae’ u nooy, ti’al kna’atik yéetel ktsolik bix u kuxtal maaya kaaj.

 

Maaya kaaje’ kuxa’an, mix tu’ux bino’on, láayli’ weyano’one’

Maayat’aan tu petlu’umil Yucatán, ti’ u ts’ook xak’al xook beeta’ab ti’ Censo de Población y Vivienda tu ja’abil 2020 tumen INEGI, u kajnáalilo’ob maanal óoxp’éel ja’ab ku t’aniko’ob maayae’, yaan 525 mil 092 u túulal, ti’ 2 miyoonesil 215 mil 931 kajnáalo’ob yaan Yucatán, lela’ wa ka e’esak ti’ xookil porcentualese’ ku ts’áak 23.7%.

Wa kbin paachile’ tu bin u yéemel, ma’ kcha’ik u yéemel le buka’aj máaxo’ob t’aaniko’obo’, ma’ a kpa’atike’ex ma’ u béeta’al beetik wa ba’ax, jujump’íitil tu bin u yéemel máaxo’ob t’anik.

Ts’o’ok u maan 20 ja’ab chíimpoltak u Noj A’almaj t’aanil u páajtalil u t’a’anal máasewal t’aano’ob, tak bejla’e’ ma’ jach sáasil u beejil uti’al u u chíimpota’al máasewal t’aano’ob.

Tu ja’abil 2019, a’alabe’ wey tu noj lu’umil Yucatán, yaan u t’aanal maaya je’el túuxake’, ti’ naajil xooko’ob, ba’ale ku binetik  ka’ansajilo’ob

Tu ja’abil 2022 bey xan chíimpoltab maaya t’aan bey jump’éel noj ba’al ich káastelan t’aan “Patrimonio Cultural Intangible”, ba’ale’ mina’an ba’axo’ob ku meyajtalil uti’al u chíimpota’al bey noj ba’ale’.

 Ti’ le ja’ab maano’ chímpolta’ab bey u lajun  ja’abo’ob uti’al u beeta’al wa ba’ax uti’al u mu’uk’ankúnsal máasewal t’aano’ob, le o’olal’e ti’ yaano’on ti’ u súutukil  uti’al meyajtik, beetik ma’ u yéemel máaxo’ob t’aanik maaya, ba’ale’ k’a’anan yéetel máaxo’ob t’aanik, bix  yéetel ba’axo’ob u k’aato’ob yo’olal maaya t’aan.

Je’ex iliko’ yaan A’almaj T’aano’ob ku chíimpoltik yéetel jets’ik u beeta’al meyajo’ob uti’al u yantal keet u páajtalil maayat’aan yéetel je’el máakalmak t’aano’obe’, ba’ale’ ma’ tu beeta’ale’ wa jach u p’íit ku beeta’al tu yo’ok’lal, ma’ a jach sáasil ba’ax beejil, yéetel bix ku meyajta’al.

Wa táan k ilike’ ya’ab meyaja táan u beeta’al uti’al u bin u múuk’a’ankúunsal maaya t’aan, ba’ax túun yúuchle’, ka’a’anan u nu’upul tuláakal le jujump’íitil ba’al táan u beeta’alo’, máakalmáak mo’olayil táan u beetik, yaan wáaj,  u yaantaal xan u tak’iinil  uti’al u páajtal u meyajtal, min chéen beyo’ yaan u káajal u chíikpajal tuláakal le ba’axo’ob táan u beetalo’, chéen ba’ale’ yéetel máaxo’ob ku t’aanik,

Ti yaano’on ti’ u súutukil tu’ux  u yéeya’al k bin taanil wa k suut. U súutukil uti’al ilik u béeyta’al ba’ax ku ya’alik a’almaj t’aan.

Ko’one’ex beetik ma’ u maan uláak’ ja’ab, jo’op’éel wa lajun ja’ab tu’ux le mejen paalalo’ob ma’ u kaniko’ob maaya, u yaabiltiko’ob yéetel u k’i’itbéesiko’ob u noj ba’alil le miatsil maaya’o’ yéetel ma’ u yúuchtale’ k’íimbéesik yéetel uts ba’alob bey je’ex u t’a’anal maayae’ ma’  u ch’a’abal sublakil u t’aanal maaya.

Kin náaytik jump’éel lu’um Yucatána, tu’ux ku páajtal k’aay, ts’íib, cha’an ich maaya t’aan, tu’ux ma’ ka’abéet u suútul ba’ax k ts’íibtik, ba’ax k a’alki’, tumen je’ex jets’ ti’ le a’almaj t’aano’ yaan to’on u páajtalil in kuxtal ichil in t’aan, ichil in miatsil.

Ti’ u yúuchbenil, bejla’e’ yéetel tak je ja’abo’ob ku taalo’, maaya kaaje’ ti’ to’on yaan u t’aanil, yaanto’on u ts’o’ok t’aan (xuul),  u k’aat u ya’al xan u (yáaxt’aan). To’on maayao’on, k úuch ch’i’ibalo’ob yéetel le ku taalo’ob táanil ti’ to’on, ichil tuláakal talamilo’obe’ yaan a’alik ba’axek k’aat, tuláakal ku k’uchul u k’iinil.

Táan k beetik tu ka’atéen le Sakbejo’, uti’al u mu’uk’ankúunsa’al maaya kaaj, Túumben iik’il t’aano’ob”, túumben ko’olelo’ob…” ba’ax k’iin u k’uuchul u k’iinil”,  k t’aane’ ku k’a’ajesik to’on, kuxa’ano’on.

Chéen le je’elo’, ¡níib óolal!

*Junxóot’ ti’ ik’il t’aano’ob chíimpolta’ab yéetel Waldemar Noh Tzec 2021, 

 

En español: Sensibilizan sobre preservación de la lengua maya en el Congreso de Yucatán

 

Xak'alutskíinsa'an tumen: Sasil Sánchez Chan