U sientifikoil k’aaba’e’ Cyprinodon artifrons, ba’ale’ k’ajóolta’an beey bolín wa petota ich káastelan t’aan, ba’ale’ le je’ela’ juntúul chan kay, ku p’isik chéen siinko sentiimetróos, ts’o’okole’ kaja’an ti’ chuk te’ob yéetel uláak’ u jáal ja’ilo’ob yaan tu Petenil Yucatán, beey a’alab tumen Juan Jacobo Schmitter Soto, u jxak’al xookil Colegio de la Frontera Sur (Ecosur).
Leti’e’ tu ya’alaje’, le kaya’ kaja’an xan Cozumel yéetel Isla Mujeres, ba’ale’ ma’ ti’ ja’ob, je’ex u ak’alil Chichankanab, tu méek’tankaajil José María Morelos.
En español: Pez bolín, minúsculo habitante del manglar
Bolín kaye’, ku jaantik detritus (u xiixel mejen ba’al), ba’ale’ leti’e’ u yo’och xan uláak’ kayo’ob maas nuuktak ti’ leti’, beyxan u ch’íich’o’ob. U wíinkilale’ ka’anal yéetel k’as polok; u poole’ óol túuts’ yéetel u ni’e’ kóom yéetel kóoch. Chéen jump’éel u jool u ni’ yaan yéetel u yiche’ yaan u sóol.
Le kaya’ ku ye’el ti’al u k’iinilo’ob ja’ajalil yéetel yáax k’iin. Táakbesa’an u k’aaba’ ichil Lista Roja beeta’an tumen Unión Internacional para la Conservación de la Naturaleza ichil u jaatsil Preocupación Menor, tumen sajbe’entsil yaan u ti’ale’, leti’ u seen ch’a’akal che’ob tu’ux ku yantal, beyxan u seen beeta’al oteleo’ob wa najo’ob.
Xak'alutskíinsa'an tumen: Sasil Sánchez Chan