de

del

Táan u meyajta’al u kúuchilo’ob ti’al u kaláanta’al u ye’el áak Riviera Maya; táan u náats’al u k’iinil

Conforman campamentos tortugueros en Riviera Maya, para la temporada de anidación
Foto: Juan Manuel Valdivia

U múuch’kabil Flora, Fauna y Cultura ts’o’ok u káajsik u meyajt u kúuchilo’ob ti’al u kaláanta’al áako’ob. Le je’elo’oba’ ti’ ku yantalo’ob ti’ 14 u p’éel u jáal ja’ilo’ob Tulum yéetel Solidaridad, tumen táan u náats’al u k’iinil u ye’el le ba’alchae’a’ ti’ u ja’abil 2023a’. 

Leonel Gómez Nieto, máax jo’olbesik u nu’ukbesajil ti’al u kaláanta’al áak Riviera Maya, ichil u múuch’kabil Flora, Fauna y Cultura de México, tu ya’alaje’ ti’al u k’iinil 15 ti’ abrile’ unaj láaj ts’o’oksa’al kúuchilo’ob ti’al u kaláanta’al yéetel ts’aatáanta’al u áako’ob yéetel u k’u’ob. U k’iinil u káajal u chíikpajalo’obe’ ku káajal abril yéetel ku ts’o’okol noviembre.

Tu tsikbaltaje’, jáal ja’ tu’ux táan u meyajo’obe’, leti’ le je’elo’oba’: Canaquehui, Punta Venado yéetel Paamul, tu méek’tankaajil Solidaridad; beyxan Aventuras DIF, Chemuyil, Xcacel-Xcacelito, Xel-Há, Punta Cadena, Tankah, Kanzul, Capechén, Lirios Balancín, Punta Yuyum yéetel San Juan, tu méek’tankajail Tulum.

 

En español: Conforman campamentos tortugueros en Riviera Maya, para la temporada de anidación

“Tumen ts’o’ok u náats’al u k’iinil u káajal u yéemelo’ob e’el u áakilo’ob k’áak’náab way baantaile’, je’el bix u beeta’al ja’ab man ja’ab tumen u múuch’kabil Flora, Fauna y Cultura de Méxicoe’, ts’o’ok k-káajsik u asab nojoch nu’ukbesajil ku beeta’al te’e péetlu’uma’, tumen táan ktáakbesik uláak’ jáal ja’ob ti’al u beeta’al u meyajilo’ob kananil, tu’ux yaan u yila’al ma’ u k’askúunta’al u k’u’ le áako’obo’. Ts’o’ok ktukultik ba’ax kéen kbeet te’e ja’aba’: yaan u kje’ik u meyaj le kúuchilo’oba’ ti’al u k’iinil 15 ti’ abril”, tu ya’alaj.

Uláak’ ba’ax tu tsikbaltaje’, je’el bix ti’ le ts’ook ja’abo’ob ts’o’ok u máano’oba’, míin ma’ jach ya’ab taak’in yaan ti’al meyaji’, ba’ale’ yaan kex 15 u túul u téeknikosil kaambanaja’an u ti’al le meyaja’, ts’o’okole’ yaan u yáantaj kex 60 u túul máak. Beey túuno’, ts’o’ok u múuch’ul kex 80 u túul máako’ob ti’al le wakp’éel wa ukp’éel winalo’ob ku ye’el áak te’e jáal ja’obo’.

Tu ya’alaje’, je’el bix lalaj ja’abe’, caguama áako’obe’ ku káajal u k’uchul ti’al abril, ts’o’okole’ ka’alikil u ye’elo’obe’ yaan u jach ila’al ba’ax ku seen beetiko’ob ti’al u na’atal uláak’ ba’alo’ob yóok’lal.

Xak'alutskíinsa'an tumen: Sasil Sánchez Chan