de

del

Walkil 3 mil ja’abo’ob paachile’, ts’o’okili’ u káajal u k’a’abéetkunsa’al droogáas tu lu’umil; Menorca yaan u chíikulal

Ajxak’al xooko’obe’ tu kaxtajo’ob ti’ tso’otsel pool u xiixel ba’al jóok’sa’an ti’ xíiw ti’al u yila’al ba’al
Foto: Universitat Autònoma de Barcelona

Ti’ u tsuukil u tso’otsel u pool wíinik yaan kex 3 mil ja’abo’ob u yúuchbenile’, béeychaj u yila’al u xiixel droogasi’, le beetike’, béeychaj u je’ets’el yéetel jaaj k’a’abéetkunsa’al le ba’alo’oba’ tu lu’umil Europa. Tso’otsele’ jta’aka’an ka’ach ti’ u yáaktunil Es Càrritx (Menorca), tu k’iinilo’ob táan u k’éexel jejeláas ba’alo’ob ichil u kaaj kuxlaj Edad de Bronce.

Ichil ba’ax kaxta’ab, jóok’sa’an ti’ xíiw, ti’al u cha’anta’al yéetel u máan ba’al tu yich wíinike’ ti’ yaan atropina, escopolamina yéetel efedrina, beey ila’an tumen junmúuch’ españail yéetel chilenoil aj-xak’al xooko’ob ti’ u tsuukil le tso’otso’.  

Xaak’al beeta’abe’, jo’olbesa’ab tumen Elisa Guerra, ti’ u noj najil xook Universidad de Valladolid, yéetel jts’a’ab k’ajóoltbil tu pikil ju’unil Scientific Reports. Te’elo’, a’alab le droogáaso’obo’ míin k’a’abéetkunsa’ab ti’al u beeta’al kili’ich séeremonyas.

Beey túuno’, u yáaktunil Es Càrritx (tu chik’inil Menorcae’), kaxta’ab tu ha’abil 1995, ts’o’okole’ ku k’a’abéetkunsa’al ka’ach ti’al beeta’al muukilo’ob; kaxta’an mejen wóolis nu’ukulo’ob beeta’an yéetel che’, tu’ux jupa’an tso’otselo’ob yaan kex 2 mil 900 ja’abo’ob. 

 

En español: Hace 3 mil años ya se usaban drogas en Europa y las pruebas están en Menorca

 

Xaak’al ku ya’alike’ yaan ba’ax chíikbesik u jach úuchben k’iinil jo’op’ok u k’a’abéetkunsa’al droogáas tu lu’umil Europa, tu jats k’iinilo’ob Edad de Bronce tardía, tsola’ab tumen juntúul máax beetmajil le xaak’alo’, Cristina Rihuete, ti’ u noj najil xook Universidad Autónoma de Barcelona.
Tu lu’umil Europa ts’o’okili’ u k’as ojéelta’al jayp’éel ba’alo’ob, je’el bix u chíikulal u áalkaloidesil opio ti’ nu’ukulo’ob, wa u xiixel narkootikóo xíiwo’ob kéen beeta’ak ritualo’ob. U jach úuchben k’iinil ojéelta’an u k’a’abéetkunsa’al droogáas ti’ yóok’ol kaabe’, yaan kex 3 mil ja’abo’ob paachil, tu lu’umil Chile.

Ti’al u beeta’al xaak’ale’, chéen juntsuuk tso’otsel k’a’abéetkunsa’ab ti’ le yano’ob ka’acho’, yaane’ ku p’isik tak 13 seentimetróos u chowakil. Jach “noj ba’al” u kaxta’al u tso’otsel u pool wíinik ti’ le jats k’iino’obo’, tu baantail Mediterráneo occidental, tu ya’alaj x-xaak’al xook.


Xaak’al beeta’ab yéetel cromatografía líquida jach uts u chíikbesik ba’al, yéetel espectroscopia de masase’ tu ye’esaj u chíikulal atropina, escopolamina yéetel efedrina, taak’alo’ob te’e tso’otselo’. Ku tukulta’ale’ jp’áato’obi’ tumen ts’u’uts’a’ab xíiwo’ob je’el bix mandraagoráa, beleño wa estramonio, tu tsikbaltaj Cristina Rihuete.

Aj-xak’al xooko’obe’ ma’ tu tukultik wa k’a’abéetkunsa’ab le ba’alo’oba’ ti’al u ts’a’akal ba’al, kex “ma’ náach ku máan ba’al ti’ xíiwo’ob k’a’abéetkunsa’ab ti’al u yu’uk’ul tumen máaxo’ob k’oja’ano’ob”, a’alab tumen x-xak’al xook. 

Escopolamina yéetel atropinae’ ku ts’áak wenel ti’ máak, ba’ale’ u ma’amacha’alo’obe’ jach sajbe’entsil ti’al wíinik, tumen tooxikóo ba’al, le beetike’, ku tukulta’al k’a’abéetkunsa’ab ti’al béeytal u máansa’al ba’al tu táan u yich wíinik.

U chowakil tso’otsel poole’ ku ye’esik jayp’éel ba’al ku yantal tu ts’u’, “jak’be’en ba’al úuchik u béeytal u ye’esa’ale’, u k’a’abéetkunsa’al droogase’ xáanchaj kex jump’éel ja’ab”, ba’ale’ ma’ ojéela’an bix u yu’uk’uli’. 

Tu yáaktunil Es Cárritx ku béeytal u yila’al jayp’éel ba’alo’ob yóok’lal u k’ajla’ayil u kajnáalilo’ob, ti’ u k’iinilo’ob Edad de Bronce tardía, tu kaajil Menorca; kaajo’obe’ tu kanajo’ob kuxtal ichil jets’óolal, ts’o’okole’ tu kanaj u tséentiko’ob ba’alche’, tu tiskbaltaj. 

Ti’ jump’éel u jaatsil le áaktuno’, ku mu’ukul kimeno’obi’; suukchaj u beeta’al jump’éel ritual tu’ux ku bo’onol de chak tso’otsel pool, ku xáachebta’al yéetel ku k’o’osol ti’al u ts’a’abal ti’ mejen wóolis nu’ukulo’ob beeta’an yéetel che’, ts’o’okole’ yaan u maako’ob. Xaak’alo’ob yáax beeta’ane’ ku ya’aliko’obe’ yanchaj kex 210 u túul máax muka’abij, ba’ale’ chéen jaytúul ti’ le ti’ob jts’a’ab u tsuukil tso’ostsel.

Wakp’éel nu’ukulo’ob p’ata’ab yéetel jupa’ab tu taamil le áaktuno’, le beetik ts’aka’an tu beel le tso’otselo’obo’. Yanchaj uláak’ ba’alo’ob kaxta’abij, je’el bix nu’ukulo’ob beeta’al yéetel u baakel ba’alache’, p’úulo’ob, jump’éel xáanche’, ichil uláak’ ba’alo’ob. 

 Xak'alutskíinsa'an tumen: Sasil Sánchez Chan