de

del

Xk’eeráas wa séesib

Ch’íich’ sajbe’entsil yanik Yucatán ikil u máan chukbil yéetel konbil chéen beyo’
Foto: Ken-Ichi UEDA

Je’el bix uláak’ u jejeláasil le ch’íich’a’, sajbe’entsil yanik u kuxtal ikil u seen ch’ukul ti’al u ko’onol yéetel tumen ku k’askúunta’al k’áax tu’ux ku kajtal, le beetike’ ku páayt’anta’al máak ti’al ka kaláanta’ako’ob. Séesibe’ u ch’a’amaj u ch’i’ibal ichil Corvidae baatsil, tu’ux táaka’an xan k’a’awo’ob. 

“Ch’íich’o’ob ma’ seen nuuktako’obi’, óoli’ ichil 20 tak 25 sentiimetróos u nojchil, ts’o’okole’ ichil amerikanoil lu’umil síijij”, tu ya’alaj Gilberto González Kuk, máax ku meyaj ichil u nu’ukbesajil Programa de Aves Urbanas (PAU), ti’ u mola’ayil Comisión Nacional para el Conocimiento y Uso de la Biodiversidad (CONABIO).

 

En español: Chara verde, ave sociable, amenazada por tráfico y depredación de su hábitat en Yucatán

 

Xk’eeráase’ ku yantal tu petenil Yucatán, ba’ale’ yaan xan tu lu’umil Tekxas, beyxan Centroamérica yéetel Sudamérica.

Ku yantalo’ob tu’ux chokoj u yooxol, ba’ale’ yaan xan ti’ ka’anal k’áaxo’obi’. Ts’o’okole’ suuk u yantal yéetel u núup, ba’ale’ beyxan ku yila’al ich múuch’o’ob tu’ux yaan kex ichil kantúul wa jo’otúul. Tu kaale’ yaan u booxil ku k’uchul tak tu pool; yaan u p’o’ot yéetel u maarkasil tu p’u’uk. Tu ka’analil u yiche’ ch’ooj. “Jejeláas u boonil, le beetik jats’uts u yila’al”, tu tsikbaltaj. 

Ku jaantik ik’elo’ob, je’ex máaso’ob yéetel xnook’olo’ob. Beyxan u yich che’ob je’ex pichi’ yéetel wayam.

Xak'alutskíinsa'an tumen: Sasil Sánchez Chan