Úuchben maaya woojo’ob póola’an tu wóolis tuunicho’ob kaxta’ab Chichén Itzáe’ ku ye’esiko’ob bix úuchik u k’éexel ts’íib yanchaj tu k’iinilo’ob tu taal u jáawal u muuk’ le noj miaatsilo’, tumen jach talam u yojéelta’al ba’ax ts’íibta’ani’ tumen mina’an uláak’ ts’íib beeta’an je’el bix le je’elo’ ti’al u ke’etel, beey tu ya’alaj jxok úuchen ts’íib David Stuart, ti’ jump’éel tsikbal tu beetaj yéetel La Jornada Maya.
U jxaak’alil Universidad de Texas táan u múul meyaj yéetel uláak’ máako’ob ti’ u mola’ayil Instituto Nacional de Antropología e Historia (INAH) ti’al u na’ata’al ba’ax ku ya’alik ts’íib jts’a’ab ti’ tuunich ku p’isik 32.5 sentiimetróos u kóochil, kaxta’ab le 15 ti’ marzo máaniko’, te’el tu’ux yaan u kúuchil Casa Colorada, ka’alikil u meyajta’al ka’ach u nu’ukbesajil Programa de Mejoramiento de Zonas Arqueológicas (Promeza).
Yéetel oochelo’ob, beyxan le ba’axo’ob ts’o’ok u túuxta’al ti’ u áantropologosil INAHe’, ku béeytal u yojéelta’al le klaasée ts’íib beeta’ab te’e k’inako’, jach jela’an, ts’o’okole’ ma’ xaan wa leti’e’ jbeeta’ab ti’ u ts’ook ja’abilo’ob ti’ u ja’abil 800 ti’ k-k’iintsilo’obi’, wa ti’ u yáax ja’abilo’ob ti’ u ja’abil 900.
En español: Glifos del disco hallado en Chichén Itzá son raros: Epigrafista maya
“Mina’an to’on ya’abach uláak’ ts’íibo’ob ti’al k-ketik, míin beeta’ab tu k’iinil táanili’ u k’éexel maaya ts’íib, ts’o’okole’ talam, óoli’ je’el bix leti’e’ ts’íib ku beeta’al ka’aj káaj u meyajta’alo’... maaya ts’íibe’ úuch yanak; ku béeytal u xo’okol ba’al óoli’ déesde tu chúumukil le beyka’aj ts’íib ts’o’ok u xak’alta’alo’, tumen yaan ya’abach beeta’abij. Chéen ba’axe’ le maas jach úuchben beeta’abo’obo’, talam u na’atalo’ob”, tu tsolaj estadunidenseil jxaak’al, máax ku tukultike’ le diisko kaxta’abo’ jump’éel ti’ le nu’ukulo’ob maas úuchben yanchaj tu k’ajla’ayil Chichén Itzá.
U chíikulal woojo’ob chan lik’a’an, ts’íibta’ab te’e tuunicho’, ku ye’esik ka’atúul máak ichil jump’éel u kaampoil u báaxta’al booláa, ts’o’okole’ ts’a’aban jump’éel k’iini’, ba’ale’ kex beyo’, tumen táaxchaj yóok’lal iik’e’, ma’ tu béeytal u xo’okol tu beel.
Le ba’ax chíikpaj ti’ le yáax xaak’alo’ob beeta’abe’, leti’e’ ts’íib tu’ux yaan u k’iinilo’, beyxan le tu’ux táan u yúuchul le báaxal boolao’, yéetel jayp’éel k’aaba’obi’, ma’ xaan wa u ti’al jo’olpóopo’ob le k’inako’obo’, wa ti’al le ajbáaxalo’ob ku chíikpajalo’obi’.
Yóok’lal le je’ela’, u j-aarkeologoil INAH, Santiago Sobrino, tu ts’áaj k’ajóoltbile’, táan u tukulta’ale’ le nu’ukulo’ míin yanchaj tu ja’abil 894 ti’ k-k’iintsilo’obi’, yéetel ku ye’esik míin u ts’ook u téenal úuchik u báaxta’al boolai’.
Santiago Sobrinoe’ tu ya’alaj péektsil, wa beerbóo, xoka’ab ichil le úuchben ts’íibil le nu’ukulo’, yaan ba’al u yil yéetel u t’aanil “presentar”, le beetike’ míin ku béeytal u ya’alale’, le tuunicho’ k’a’abéetkunsa’ab ti’al u chíikbesa’al jump’éel k’a’anan k’iin tu’ux yanchaj báaxal.
“Úuchben ts’íibe’ jela’an, ku ye’esik bix úuchik u k’éexel ts’íib ti’ le maaya lu’umo’”, tu ya’alaj Sobrino.
Ajxak’al xooko’obe’ yaan u meyajo’ob ti’al u yojéelta’al uláak’ ba’alo’ob. Kéen ts’o’okoke’ yaan u ts’a’abal tu kúuchil e’esajil Museo de Sitio, tumen walkila’ táan u meyajta’al, tu tsikbaltaj Marco Antonio Santos, máax jo’olbesik u yúuchben kaajil Chichén Itzá.
“Táan u káajal k-ojéeltil uláak’ ba’alo’ob yóok’lal maaya k’ajla’ay”
David Stuarte’ juntúul máak úuch kajak u xak’altik jejeláas ba’alo’ob yóok’lal maaya miatsil. U yuumo’obe’ tu jach meyajto’ob xan ya’abach ba’alo’ob yóok’lal le kaaja’, ts’o’okole’, yéetel le beyka’aj ts’o’ok u meyajtike’, ku ya’alike’, jach káajal ku beetik u k’ajóolta’al u k’ajla’ayil le úuchben miaatsila’.
Tu tsikbaltaje’, u jach ya’abil xaak’alo’ob beeta’an yóok’lal maaya miatsile’, chéen 150 ja’abo’ob beeta’ak, ts’o’okole’ xook tu kanaj u beet ti’ le úuchben ts’íibo’, chéen walkil 30 wa 40 ja’abo’ob yaan ti’, le beetike’ jach jump’íit.
Xak'alutskíinsa'an tumen: Sasil Sánchez Chan